Eestimaa alammaakohus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eestimaa alammaakohus (saksa keeles Estländisches Niederlandgericht, vene keeles Эстляндский нидерландгерихт) oli Eestimaa kubermangu madalama astme seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal arvatavasti 1617. aastast kuni ülem- ja alammaakohtu likvideerimiseni Baltimaade 1889. aasta justiitsreformi käigus 9. juulil 1889.

Ülesanded ja pädevus, 18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa alammaakohus oli analoogselt Eestimaa ülemmaakohtuga seisuslik kohtuasutus, kuid tegeles õigusemõistmisega väiksemates vaidlusküsimustes ja õigusrikkumistes. Kohtu kompetentsi kuulusid kuni 200 taalri väärtuses asjade arutamine, alates 1724. aastast see vaidlusaluse summa piir kaotati.

1724. aastal anti alammaakohtu pädevusse ka senise maavaeslastekohtu asjaajamine, maavaeslastekohtud aga likvideeriti.

Eestkostekohtuna tegeles alammaakohus:

  • varaloendite koostamistega;
  • eestkostjate ja hoolekandjate määramisega;
  • alaealiste finantsdokumentide ja rahasummade hoidmisega;
  • eestkostjate ja hoolekandjate aruannete kontrollimisega;
  • alaealiste kinnisvara võõrandamiseks esitatud palvete läbivaatamisega ja igasuguste otsuste tegemisega lähtuvalt nende huvidest;
  • eestkostjate ja hoolekandjate vahel tekkivate tülide lahendamisega;
  • uuesti abiellumisel eelmisest abielust pärit lastele vara kindlustamine.

Kohtukoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa alammaakohtu koosseisu kuulusid eesistujana Eestimaa rüütelkonna peamees, liikmeteks vasallikohtunikud, adrakohtunikud, assessorid – kokku 14 isikut ning otsustuskvoorumiks oli vajalik vähemalt 7 liikme osavõtt ja allkiri otsusel.

Alammaakohtu istungeid peeti Eestimaa rüütelkonna hoones Tallinnas Toompeal.

Alammaakohtu tegevus, 19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi II poolel koosnes Eestimaa alammaakohus ehk maavaeslastekohus vastavalt 1845. aasta Balti provintsiaalseadustikule (BPS) rüütelkonna peamehest, kolmest meeskohtunikust, kuuest meeskohtu assessorist ja neljast adrakohtunikust kaasistujatena. Alammaakohus arutas vaidlusi ja võlanõudeid, mille väärtus ei ületanud 60 rubla. Kohtule allusid aadlikud, vaimulikud, riigi- ja rüütelkonna ametnikud. Alammaakohus oli ka aadlike ja teiste vabade isikute eestkoste- ja hoolekandekohus.

Apellatsiooniinstantsiks alammaakohtu tegevuse üle oli Eestimaa ülemmaakohus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]