Eesti pulmakombed

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pulmakombena pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968.
Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012.

Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusu pulmakombeid. Oma tavad on ka teistel Eestis elavate rahvastel.

Nõukogude ajal oli Võru linnas üks lemmikpaik pulmapildiks tank T-34, mis püstitati 3. Balti rinde vägede auks 11. augustil 1979, kui täitus 35 aastat Võru "vabastamisest" Saksa okupatsioonist.

Tänapäevased eesti pulmakombed[muuda | muuda lähteteksti]

Pruutpaari autot ehib sageli lillekimp või pärg. Pulmaauto Tartus õnnepalee ees, september 2012.
Pruutpaar pulmafotograafi ees Tartus Raekoja platsil, september 2012

Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest.

Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus). Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Sagedased on pulmapeod hotellides või restoranides, jõukama rahva puhul mõisates. Pulmapeole võidakse sõita pulmarongis, mis viimasel poolsajandil koosneb eelkõige autodest (pruutpaari auto kapotile kinnitatakse valgete lintidega pärg ning ka teiste autode antennide küljes on valged lindid), kuid pruutpaar võib sõita ka hobuste veetavas tõllas, kaarikus või vankris.

Mälestuseks pulmadest lastakse sageli pruutpaari pildistada spetsialistist pulmafotograafil. Seda võidakse teha nii registreerimisel, laulatusel või peopaigas kui ka mõnes avalikus kohas, ajaloolise vaatamisväärsuse juures või looduskaunis paigas. Näiteks on Tartus pildistatud pruutpaare Raekoja platsil ja raudteejaamas. Peamiselt mitte-eestlaste seas on levinud komme kinnitada pulmade puhul mõne silla käsipuu või muu võre külge tabalukk, mis sümboliseeriks abielusideme tugevust; sellisele lukule võidakse graveerida pruudi ja peigmehe nimed, abielu sõlmimise kuupäev ja muud sümboolikat.

Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. Tavaks on, et pulmalised teevad pruutpaarile kingitusi, ehkki abiellujate soovi korral võidakse kingitused asendada rahaga.

Kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kunsti klassikaliste maalide sekka kuulub Gustav Adolf Hippiuse 1852. aastal valminud "Eesti pruut".[1]

Eesti kirjanduse üks tuntumaid pulmakirjeldusi on Oskar Lutsu teoses "Tootsi pulm". See on koos Lutsu "Suvega" aluseks ka Arvo Kruusemendi filmile "Suvi" (1976).

1996. ja 1999. aastal lavastas Peeter Jalakas Von Krahli teatris lavateose "Eesti mängud. Pulm".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Piret Õunapuu "Eesti pulm" Tallinn: Tänapäev, 2003
  • Ingrid Rüütel "Kihnu pulmakombed – juured ja suundumused" Rmt: "Rahvausund tänapäeval" Tartu, 1995
  • Anton Paul Fedor Constantin Possart "Sitten und Gebräuche" Rmt: "Statistik und Geographie des Gouvernements Esthland" Stuttgart, 1846, lk. 164–170

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kihnu pulm" Režissöör Meelis Muhu. Eesti, 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]