Ahto Kaasik
Ahto Kaasik (sündinud 30. märtsil 1969) on Eesti ühiskonnategelane ja rahvakultuuri uurija.
Enam kui 30 aasta jooksul on ta tegelenud eri asutustes ja projektides ning vabakutselisena Eesti looduslike pühapaikade kaardistamise ja kaitsmisega. Osalenud looduslike pühapaikade riikliku arengukava ettevalmistamises ja juhtimises. Ta on avaldanud looduslike pühapaikade, rahvakalendri, rahvausundi ja rahvakultuuri teemadel sadu artikleid ja pidanud sadu loenguid. Alates 2018. aastast korraldab looduslike pühapaikade loodus- ja kultuuripärandi tutvustamiseks igakuiseid hiieretki.[1]
Alates 2006. aastast on ta osalenud Metsahoolekogu (FSC) säästva metsanduse Eesti riikliku standardi koostamise töörühma tegevuses. 2010. aastast on ta looduslike pühapaikade kaitsega tegeleva rahvusvahelise Delose algatuse töörühma liige. Külalislektor Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis jm.
On olnud Maavalla Koja juhatuses.[2]
Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1988–1990 Rakvere rajooni arheoloogiamälestiste kaitse metoodik
- 1990 Rakvere I Keskkooli kultuuriloo õpetaja
- 1990–... Rahvakultuuri ja looduslike pühapaikade vabakutseline uurija ja tutvustaja
- 2001–2014 Maavalla Koja juhatuse liige ja hiite töörühma juht
- 2002–2008 Aseri Vallavalitsuse liige
- 2006–2007 Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade riikliku arengukava projektijuht
- 2008–2018 Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja
- 2010–... Delose algatuse (The Delos Initiative)[3] töörühma liige
- 2014–... Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige
- 2015–2018 Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige
- 2019–... Hiite Maja Sihtasutuse juhatuse liige
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "Põlised pühapaigad", Pegasus, 2016
- "Pühapaikade teejuht", Pegasus, 2017
- "Rüüstatud pühapaigad", Hiite Maja SA, 2018
Toimetaja ja kaasautor[muuda | muuda lähteteksti]
- "Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse" Õpetatud Eesti Selts, 2008
- "Looduslikud pühapaigad. Juhend kaitsealade valitsejatele", IUCN / Maavalla Koda, 2011
- "Iidsete (püha)paikade kaitse ja haldamise suunised", Hiite Maja SA, 2012
Dokumentaalfilmide konsultant[muuda | muuda lähteteksti]
- "Hiite lummus", dokumentaalfilm, OÜ Gaviafilm, 2013
- "Looduslikud pühapaigad Eestis", dokumentaalfilm, OÜ Gaviafilm, 2013
- "Eesti looduslikud pühapaigad", dokumentaalfilmide sari, OÜ Vesilind, 2015
- "Suvisted Tammealusel", dokumentaalfilm, OÜ Gaviafilm, 2015
Näitused[muuda | muuda lähteteksti]
- Muhu pühapaigad. Fotod ja tekst. Muhu Muuseum 2006.
- Looduslikud pühapaigad. Tekst ja valik fotosid. Maavalla Koda, Hiite Maja SA, rändnäitus 2006–2019.
- Muhu looduslikud pühapaigad. Fotod ja tekst. Tihuse turismitalu Hellamaal 2009–2020.
- Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad. Tekst ja valik fotosid. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja SA, Fenno-Ugria, rändnäitus 2015–2020
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2010 – rahvakultuuri aastapreemia – Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Rahvuskultuuri Ühenduse tunnustus looduslike pühapaikade ja eesti rahvakultuuri tutvustamise eest.[viide?]
- 2011 – Aasta keskkonnategu – Keskkonnaministeeriumi tänukiri Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUNC) looduslike pühapaikade haldamise juhendi teabepäevade korraldamise eest.[4]
- 2016 – aasta hiie sõber – Maavalla Koja, Hiite Maja SA ja EVT Põlisrahvaste SA tunnustus looduslike pühapaikade uurimise, kaitsmise ja tutvustamise eest.[viide?]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hiite Maja kodulehekülg
- ↑ Kui palju on tänapäeva eestlases maausulist. Rae Sõnumid, veebruar 2013.
- ↑ "The Delos Initiative website". Vaadatud 4.02.2020.
- ↑ Keskkonnatunnustused