Pruudipärg

Pruudipärg oli 19. sajandil eesti talupojapulmades mõrsja peaehe.

Pruudipärg oli kas riidest ja kunstlilledest või ostetud linnast (Lüganuse, Kuusalu, Risti, Kolga-Jaani, Setumaa); lisaks võis olla mirdiokstest (Martna, Valjala, Helme) või ka elavlilledest (Viru-Nigula, Kose).

Pruudipärg mängiti maha spetsiaalse, üle maa levinud laulu (Carl Maria von Weberi "Me pruudipärga punume") saatel. Algselt tõsimeelne, rituaalne toiming (asendas kohati tanutamist) muutus aja jooksul lõbustavaks mänguks. Kui esialgu usuti, et pruut saab sellest, kes sai pärja, siis hiljem mängiti pärg sellele, kellest sooviti saada pruuti. Pärast pruudipärja mahamängimist oli mõrsja astunud noorikuseisusse, seega ei tohtinud ka enam mõrsjat varastada.