Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused

Allikas: Vikipeedia

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused olid Eesti trerritooriumil asunud ja tegutsenud NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee riikliku julgeoleku struktuuriüksused aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.

NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem

Eesti territooriumil tegutsesid:

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi/Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused, moodustati Eesti territooriumil vastavalt kehtinud Eesti NSV administratiiv/haldusjaotusele.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus


Eesti NSV RJK asutused[muuda | muuda lähteteksti]

RJK Tallinna Linnaosakonna hoone Pikk tänav, 73
Eelnev
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev
'
Eelnev
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev
'

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV RJRKi ja piirkondlike asutuste moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat 1. aprillist 1941. aastast
  • NSV Liidu RJRK Transportosakonna Tallinna jaoskond,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Bak, ülema asetäitja riikliku julgeoleku seersant Sergei Šarikov;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Tartu jaoskond,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Ivan Potehhin;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Türi jaoskond,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Harald Pleer[20], ülema asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant Vladimir Kalinin;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Tapa Operatiivpunkt,
ülem riikliku julgeoleku seersant Aleksei Punkarev;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Narva Operatiivpunkt,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Nefed Karsakov;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Valga Operatiivpunkt,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Mihhail Ivanov;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Petseri Operatiivpunkt,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksei Lukjanov;
  • Eesti NSV RJRK Transportosakonna Mõisaküla Operatiivpunkt,
ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Beljajev[21].
Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
ülem riikliku julgeoleku leitnant Mihhail Škurenkov;
ülem Johannes Kivi
ülem riikliku julgeoleku leitnant Pavel Afanasjev
ülem Johannes Kivi / Alfred Kikkas, ülema asetäitja Konstantin Sokolov, Gnezdin
ülem riikliku julgeoleku leitnant Ernst Lillepuu, asetäitja Mihhail Gisitš
ülem Vassili Riis, asetäitja Šustov
ülem Jaan-Friedrich Reisner, asetäitja Jefim Rakhmilevitš
ülem riikliku julgeoleku leitnant Afanassi Ostapišenko, asetäitja Lavrenti Ostapenko
ülem Jaan Madal, asetäitja Mihhail Aleksejev
ülem Johan Mägi, asetäitja riikliku julgeoleku vanemleitnant Ivan Kornjuhhin
ülem Vassili Vits, asetäitja riikliku julgeoleku leitnant Matvei Vainberg
ülem Elmar Kukka, asetäitja Kotelevski[22].

Eesti NSV SARKi piirkondlikud asutused, aastatel 1944–1946[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas RJRK keskaparaadis asuva NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Transpordivalitsuse RJRJ Eesti Raudtee osakond, mille ülemad: riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksei Grigorjev (1944–);

Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused
ülem Boriss Bõkov;
ülem Vassili Beljajev (detsember 1944 – november 1946); ülem Dmitri Mõzin (1945); Gavriil Starinov[23]
ülem Afanassi Ostapišenko;
ülem Mihhail Filimonov (jaanuar – august 1944), major Aleksei Matvejev[24]
ülem Vassili Zagrebalov;
ülem Fjodor Kostenko;
ülem Ivan Nikulitšev
ülem Sergei Seleznjov;
ülem Johan Mägi;
ülem Jevgeni Orlov;
ülem Vassili Sidorov[25].
ülem riikliku julgeoleku leitnant Afanassi Ostapišenko,

1945. aasta alguses jaanuar-veebruar liideti Petseri maakond Pihkva oblastiga ning ENSV RJRK Petseri MO likvideeriti, senised maakonnajaoskonnad aga reorganiseeriti Maakonnaosakondadeks.

Eelnev
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat (1941–1943)
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1943–1946
Järgnev
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953)
Eelnev
NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (1941–1943)
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
1943–1946
Järgnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1943–1953)

Eesti NSV RJMi asutused, aastatel 1946–1953[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda

Eelnev
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1941; 1943–1946)
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium
1946–1953
Järgnev
Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena
Eelnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (1941; 1943–1946)
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
1946–1953
Järgnev
NSV Liidu Siseministeerium#1953

Eesti NSV RJMi asutused oblastiteperioodil, 1952. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV RJMi asutuste kohta Eesti NSV oblastiteperioodil, 1952. aastal

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal ja Eesti NSV haldusjaotus#1952

1. juuli 1952. aastal koondati uute RJM Tallinna, Tartu ja Pärnu Oblastivalitsuste juhtimise alla endised rajooniosakonnad:

Eesti NSV RJMi asutused, 1953. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium#1953
 Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1953

Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1954–1957[muuda | muuda lähteteksti]

1954. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamisel anti ENSV MN ja RJK linna- ja rajooniosakondade kasutusse hooned: Valgas Puiestee tänav 5a, Narvas Vabaduse tänav 24, Rakveres Kingissepa tänav 12, Tartus Riia tänav 85, kust hiljem koliti Aia tänav 19), Pärnu-Jaagupis Pärnu tänav 19, Tõrvas Veski tänav 5, Elvas Jaan Tömbi tänav 2, Kuressaares Lenini tänav 22, Mustvees Tartu tänav 75 ja Pärnus Ringi tänav 44[26].

1954. aastal moodustati vastavalt tollasele ENSV haldusjaotusele ENSV MN ja RJK 4 (Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Tartu) linna- ja 37 (Antsla, Vastseliina, Viljandi, Võru, Jõhvi, Keila, Kiviõli, Kingissepa, Lihula, Loksa, Orissaare, Põlva, Rakvere, Räpina, Tapa, Harju, Haapsalu, Hiiumaa, Abja, Valga, Vändra, Väike-Maarja, Jõgeva, Kallaste, Kohtla-Nõmme, Kose, Märjamaa, Mustvee, Otepää, Paide, Pärnu-Jaagupi, Põltsamaa, Rapla, Suure-Jaani, Tõrva, Türi, Elva) rajooniosakonda[27].

 Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus#1957
Eelnev
Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
1954–1978
Järgnev
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Eelnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
1954–1978
Järgnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV MN ja RJK asutused, aastatel 1957–1978[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev
'
Eelnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
1954–1978
Järgnev
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS
  2. 04.04.2006. a teadaanne nr 752
  3. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 183
  4. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 92
  5. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 100
  6. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... RTL, 14.05.2003, 57, KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 265, 16.01.2003
  7. 7,0 7,1 22.03.2006. a teadaanne nr 679
  8. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. teadaanne nr 122
  9. 9,0 9,1 09.01.2002. a teadaanne nr 361
  10. 26.02.2004. a teadaanne nr 749
  11. Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite.. 03.12.1997. a. teadaanne nr 189
  12. Avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 702
  13. 13,0 13,1 Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ...teadaanne nr 714
  14. Riigi Teataja Lisas 29.12.2009, 99 Avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad
  15. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 474–475
  16. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
  17. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 475
  18. 26.02.2004. a teadaanne nr 634
  19. Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate ... teadaanne nr 767
  20. "1940. – 1941. AASTA NÕUKOGUDE HÄVITUSTÖÖST EESTIS". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2008. Vaadatud 30. juunil 2010.
  21. "Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 30. juunil 2010.
  22. "ESSR PEOPLE'S COMMISSARIAT FOR STATE SECURITY. STRUCTURE ON 1 APRIL 1941" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 30. juunil 2010.
  23. Indrek Paavle, Voldemar Miller ja Eesti Ajalooarhiiv[alaline kõdulink], Kleio, 1996/3
  24. "Arreteerimine". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2008. Vaadatud 30. juunil 2010.
  25. Meelis Saueauk, Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946NKGB, Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57
  26. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 466
  27. Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 471–472