Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond
Vanemuise tänav 19, Tartu.JPG
ENSV RJK Tartu osakonna hoone aastatel 1954–1991 Vanemuise (Aia) tänav 18
Asukoht Vanemuise (Aia) tänav 18, Tartu
Tegevuspiirkond Tartu linn ja Tartu maakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlik asutus Tartu linnas, mis asus aadressil Vanemuise 19[1].

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV RJK Tartu osakonna eellane Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond alustas tegevust Tartus 1940. aastal Oskar Sõmermaalt natsionaliseeritud hoones Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal, nn hallis majas. Hoones Riia maantee 15b asub 2001. aastal Tartu Linnamuuseumi asutatud KGB kongide muuseum.

1954. aastal pärast Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteeks ümbernimetamist hõivas asutus Eesti Kirjanduse Seltsi maja (Aia) Vanemuise tänaval nr 19. Endine Sõmermaa maja anti üle Tartu rajooni täitevkomiteele, ning varem eeluurimisvanglana kasutusel olnud hoone kelder muudeti arhiivimaterjalide hoidlaks.

Hall maja, Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV RJK Tartu osakonna eellane Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakond alustas oma tegevust Tartus Oskar Sõmermaalt 1940. aastal natsionaliseeritud hoones. Pärast Nõukogude vägede evakueerimist 17. juulil 1941 algasid Pepleri tänava ja Riia tänava nurgal, Riia tänav 15B asunud endise SARK-i maja aias väljakaevamised, kus vaarikapõõsaste vahel satuti kaevamisjälgedele. Aia keskel, umbes poole meetri sügavusel leiti 2 mehe laipa. Maja õuel, ühekorruselise puumaja keldris avastati veel 4 mehe surnukehad. Ära tunti talunik Osvald Hainoja, insener Boris Klompus, mehaanik Arnold Puusik ja raudteelane Karl Reinlo. Suurem osa "Hallis majas" hukatuid maeti koos Tartu vangla massimõrva ohvritega (193 inimest) Pauluse kalmistu ühishauda. 1942. aasta andmetel mõrvati 320 inimest ja arreteeriti 990. Neist 251 jäi teadmata kadunuks.[7].

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond asus 1940.–1950. aastatel nn Hallis majas, Riia tänav 15b. Aastal 1954 vahetas kohalik Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakonna kontor asupaika ja kolis Vanemuise (Aia) tänavale.

1941. aasta juuniküüditamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult pärast Tartu vallutamist Punaarmee poolt 1944. aasta augustis alustasid linnas tegevust Eesti NSV SARK-i ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Tartu linnaosakonnad.

1949. aasta märtsiküüditamine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Märtsiküüditamine Tartumaal

Eesti iseseisvumisprotsess[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal peeti Tartus Pauluse kalmistul mälestusmiiting 192 mõrvatu haudade juures, kes leiti juulis 1941 Tartu vangla kaevust pärast NSV Liidu Punaarmee taandumist Eestist. Kalmistul moodustati 192 sinisest, mustast ja valgest põlevast küünlast rist.

EPA aulas toimus kodanike ja linnavõimude debatt Raadil asuva sõjaväelennuvälja üle, millele järgnes radikaalsetest loosungitest ja plakatitest kirju rongkäik lagunenud Raadi mõisa juurde, kus varem oli asunud Eesti Rahva Muuseum ja tollal asus Nõukogude lennuväe ladu. Sõjaväe territooriumi piiravate okastraattõkete juures toimus miiting.

Tartu KGB liikmeid jätkus kõrgel tasemel kõigile üritustele surnuaia-ekskursioonist 14. aprillil (alampolkovnik Vooremaa) loengute ja kinoseanssideni (Albert Gektor, Lemmik Lehtmets, Kozlov, Lartsev, Anti Talur jt).

Tartu KGB hindas oma teeneid muinsuskaitseliikumises isegi nii suureks, et KGB ülem A. Talur pidas õigustatuks Eesti Muinsuskaitse Seltsi reservist pääsmeid taotleda.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]