Vassili Riis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vassili Riis (31. august 1910 Pöide vald, Saaremaa28. veebruar 1998 Pärnu[1]) oli Nõukogude julgeolekuasutuste töötaja, riigiametnik ja inimsusvastaste kuritegude toimepanija Saaremaal (vt juuniküüditamine).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vassili Riisi haridus oli 8 klassi. Elulookirjelduses märkis ta, et oli iseõppimise teel omandanud vene, saksa ja esperanto keele. Riis oli ÜLKNÜ liige 1926. aastast, teenis aega 1. Jalaväerügemendis Narvas, teda karistati Eesti Vabariigi vastase poliitilise tegevuse eest 1932. aastal 4-aastase vabadusekaotusega. Riis oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1936. aastast.

Pärast 1940. aasta juunipööret määrati Vassili Riis Poliitilise Politsei komissari ametikohale Saaremaal ja pärast politsei reorganiseerimist Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Saaremaa osakonna ülemaks.

Pärast Saksa vägede kiiret edasiliikumist Mandri-Eestis 1941. aasta suvesõjas jäid Saaremaal asunud Nõukogude väed ja Nõukogude võimu esindajad (nn aktiiv) piiramisrõngasse, kus nad osutasid relvastatud vastupanu, kuni "väärtuslikuma kaadri", sh Vassili Riisi evakueerimiseni Leningradi.

1945. aastal töötas Vassili Riis ajalehe „Saarte Hääle" vastutava toimetajana. 1946. aastal määrati Vassili Riis Saaremaa TSN Täitevkomitee esimeheks.

Aastail 1948 kuni 1957 töötas ta mitmete ajalehtede toimetustes, viimati Pärnu Kommunisti toimetaja asetäitjana.[2].

Kaitsepolitsei süüdistas Riisi 1996. aastal selles, et Eesti NSV SARKi Saaremaa osakonna ülemana andis ta 1941. aasta juunis-juulis nõusoleku 340 Eesti kodaniku arreteerimiseks.[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Vassili Riisi onu Arseni Riis oli Kuressaare vangla ülem, kes mõisteti surma 1941. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]