Advokatuuriseadus
Advokatuuriseadus (lühend AdvS) on Eesti seadus, mis sätestab Eesti Advokatuuri korralduse ning advokaadi, advokatuuri assotsieerunud liikme ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused.[1] Advokatuuriseadus koosneb kaheksast peatükist, milleks on "Üldsätted", "Advokatuuri korraldus", "Advokaat", "Advokaadi tegevus", "Riigi õigusabi," "Kutse tunnustamine ja advokatuuri assotsieerunud liige", "Välisriigi advokaat" ja "Seaduse rakendamine".[2]
Eesti Advokatuur[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Advokatuur loodi 1919. aastal. Kutseühendus sai 1992. aastal Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA) liikmeks ja 2004. aastal Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) täisliikmeks.
Advokatuuri liikmeid nimetatakse advokaatideks ning nad jagunevad vandeadvokaatideks ja vandeadvokaadi abideks.
Eesti Advokatuur on kutseühendus, mille ülesanded on korraldada avalikes ja erahuvides õigusteenuse osutamist, kaitsta advokaatide kutseõigusi, abistada advokatuuri liikmeid nende kutsetegevuses, teostada järelevalvet ning seista Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Peale selle suhtleb Eesti Advokatuur erinevate asutustega. Eesti Advokatuur võtab osa õigusloomest ja kaitseb või esindab neid, kelle eest tasub riik.[3]
Seaduse sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Advokatuuriseaduses on sätestatud, et Eesti Advokatuur tegutseb läbi oma organite, milleks on üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. Seaduses on määratud organite ülesanded. Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik advokatuuri liikmed, aga hääleõiguslikud on ainult vandeadvokaadid. Üldkogu ülesannete hulka kuuluvad esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmete ning asendusliikmete valimine, eelmise majandusaasta eelarve täitmise aruande, uue majandusaasta eelarve, majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aastaaruande kinnitamine. Juhatus on advokatuuri juhtorgan, mille peamine ülesanne on advokatuuri juhtimine. Esimees esindab Eesti Advokatuuri õigustoimingutes, kuulub advokatuuri juhatusse, korraldab selle tööd ja juhib juhatuse istungeid. Revisjonikomisjoni ülesanne on kontrollida advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Aukohus arutab peamiselt advokaatide distsiplinaarsüüteoasju. Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab advokaatide kutsesobivust.[4]
Advokatuuriseaduses on sätestatud advokatuuri astumise, sealt väljaarvamise ja -heitmise tingimused. Peale selle on veel seaduses määratud advokaatide tegevusala, sealhulgas õigusteenuse mõiste, vandeadvokaadi ja vandeadvokaadiabi pädevus ning advokaatide kohustused. Seadusest tuleneb Advokatuuri kohustus pakkuda riigi õigusabi.[5]
Advokatuuriseaduse viiendas peatükis käsitletakse kutse tunnustamist ja advokatuuri assotsieerunud liikme mõistet. Kui isikul on õigus tegutseda välisriigis täieõigusliku advokaadina, siis saab ta advokatuuri astuda taotluse alusel ja ta ei pea sooritama vandeadvokaadieksamit. Advokatuuri assotsieerunud liige on isik, kes soovib Eestis alaliselt tegutseda, on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina.[6]
Seadus sätestab ka tingimused välisriigi advokaatidele, kes soovivad Eestis ajutiselt tegutseda.[7]
Advokatuuriseaduse ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda algatati advokatuuriseaduse eelnõu 21.04.1998, aga see langes pärast teist ettelugemist menetlusest välja[8].
20.06.2000 algatati advokatuuriseaduse eelnõu uuesti ja see võeti vastu 21.03.2001[9][10]. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 03.04.2001. Advokatuuriseaduse loomisega sooviti Eesti viia õigusriigile lähemale, sest see seadus muudab vaesematele inimestele riigi õigusabi kättesaadavamaks ja õigusteenuse tervikuna usaldusväärsemaks.[10] Advokatuuriseadus jõustus 19.04.2001[11].
Enne advokatuuriseaduse loomist kehtis Eestis seadus Eesti Advokatuuri kohta.[12]
Eesti Advokatuuri eetikakoodeks ja Euroopa advokaatide eetikakoodeks[muuda | muuda lähteteksti]
Peale advokatuuriseadusele järgib Eesti Advokatuur veel Eesti Advokatuuri eetikakoodeksit ja Euroopa advokaatide eetikakoodeksit. Eesti Advokatuur võttis 08.04.1999 tehtud üldkogu otsusega vastu Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi, mis jõustus 01.06.1999. Esimeses paragrahvis on sätestatud, et eetikakoodeks koondab advokaadi kutse-eetika nõuded ning head tavad.[13] Eetikakoodeksi digesta’s on ära toodud mõned aukohtu pretsedendid, mis aitavad koodeksit paremini mõista[14].
Euroopa advokaatide eetikakoodeks koosneb viiest peatükist, milleks on preambul, üldpõhimõtted, suhted klientidega, suhted kohtuga ja advokaatide omavahelised suhted. Järgnevalt on väljatoodud mõned põhimõtted Euroopa advokaatide eetikakoodeksist. Advokaat peab teenima õigluse ja nende isikute huve, kelle õigusi ja vabadusi ta kaitseb, peale selle peab advokaat olema oma kliendile nõuandjaks. Advokaat peab olema sõltumatu, usaldusväärne, väärikas ja ta peab kliendilt saadud informatsiooni hoidma konfidentsiaalsena. Advokaat on kohustatud nõustama ning esindama oma klienti viivitamatult, kohusetundlikult ja asjakohase hoolega, välja arvatud juhul, kui ta teab, et ta pole selleks pädev. Advokaat peab kohtus järgima kehtivaid käitumiseeskirju, kaitsma oma klienti, esitamata eksitavaid või ebaõigeid andmeid. Advokaat on kohustatud tunnustama kõiki liikmesriikide advokaate kui kolleege ning suhtuma neisse heatahtlikult ja viisakusega.[15]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Advokatuuriseadus § 1, Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Advokatuuriseadus, Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Eesti Advokatuur. Advokatuur. – www.advokatuur.ee/est/advokatuur (28.10.2018)
- ↑ Advokatuuriseadus §-d 6, 7, 9, 10, 12, 13, 15, 30. – Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Advokatuuriseadus §-d 12, 22, 36, 37, 40, 41, 42, 44, 641. – Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Advokatuuriseadus §-d 65, 66. – Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Advokatuuriseadus § 74. – Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Riigikogu. Advokatuuri seadus. 849 SE. – www.riigiteataja.ee/akt/72874 (29.10.2018)
- ↑ Riigikogu. Advokatuuri seadus. 463 SE. – www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a541e048-53bd-36f1-9a2d-ea9bce606a52/Advokatuuri%20seadus (29.10.2018)
- ↑ 10,0 10,1 Advokatuuriseaduse preambul, Riigiteataja I 2001, 36, 201
- ↑ Advokatuuri seadus. 463 SE.
- ↑ Advokatuuriseadus § 82 – Riigi Teataja I, 31.05.2018, 15
- ↑ Eesti Advokatuur. Eetikakoodeks. – www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks (28.10.2018)
- ↑ Eesti Advokatuur. Eetikakoodeksi digesta. – www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks/eetikakoodeksi-digesta (28.10.2018)
- ↑ Eesti Advokatuur. Euroopa eetikakoodeks. – www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks/euroopa-eetikakoodeks (28.10.2018)