Vandeadvokaadi abi

Allikas: Vikipeedia

Vandeadvokaadi abi on Eesti Advokatuuri piiratud õiguspädevusega liige. Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhtimisel ja juhendamisel. Patrooni määrab advokatuuri juhatus. Vandeadvokaadi abi ei ole pädev esindama või kaitsma klienti Riigikohtus ega tegutsema pankrotihaldurina. Lepitaja ja vahekohtunikuna võib vandeadvokaadi abi tegutseda advokatuuri juhatuse loal.[1] Vandeadvokaadi abi kohta kasutatakse sageli vandeadvokaatide ja vandeadvokaadi abide ühist kutsenimetust "advokaat".

Advokatuuri üldkogul ei ole vandeadvokaadi abil hääleõigust ja teda ei saa valida advokatuuri organitesse.[2] Vandeadvokaadi abi ei või olla advokaadibüroo omanik.[3]

Vandeadvokaadi abina võib advokatuuri liikmeks võtta muudele tingimustele vastava isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami.[4] Seisuga 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti Advokatuuri liikmete seas vandeadvokaadi abisid 350 (33,6% liikmete koguarvust).[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1919–1938 nimetati vandeadvokaadi abisid "vannutatud advokaadi abideks". Advokatuuri algaastatel kasvas vannutatud advokaatide abide arv kiiresti ja tihenev konkurents tekitas advokaatide seas pingeid. Räägiti advokaatide üleproduktsioonist ja ebaõnnestunult taotleti numerus clausus-e sisseseadmist. 1928. aastal piirati vannutatud advokaadi abide arvu ühe patrooni juures kahega ja 1933. aastal ühega. Piirangud pidurdasid advokatuuri paisumist. Kui 1. jaanuaril 1920 oli advokatuuris 15 abi ja kõrghetkel 1934. aastal 287 abi, siis 1938. aastaks oli abide arv langenud 143-le.[6] 1938. aasta advokatuuri seadusega (RT 1938, 36, 322) jagati vandeadvokaadi abid nooremateks abideks (need, kes polnud veel eksamit sooritanud) ja vanemateks abideks (eksami sooritanud abid).[7] 1. jaanuariks 1940 oli advokatuuris 104 abi, kellest 51 olid vanemad ja 53 nooremad abid.[8]

Eesti Advokatuuri taastamisest 1992. aastal kuni 2018. aastani olid advokatuuri liikmeteks ka vandeadvokaadi vanemabid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Advokatuuriseaduse § 22 lg 2, § 39 ja § 42
  2. Advokatuuriseaduse § 7 lg 1, § 9 p 2, § 10 lg 2, § 11 lg 2
  3. Advokatuuriseaduse § 49 lg 2, § 50 lg 1 ja § 51 lg 1
  4. Advokatuuriseaduse § 24 lg 1
  5. "Eesti Advokatuuri aastaraamat 2018" (PDF). Lk 13. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020.
  6. Lauri Vahtre (2005). Eesti Advokatuuri ajalugu 1919–1994. Tallinn. Lk 34–41.
  7. 1938. aasta advokatuuri seaduse § 112
  8. Lauri Vahtre (2005). Eesti Advokatuuri ajalugu 1919–1994. Tallinn. Lk 35.