Äge respiratoorse distressi sündroom
Äge respiratoorse distressi sündroom (inglise keeles acute respiratory distress syndrome, lühend ARDS) on teatud tüüpi hingamispuudulikkus, mida iseloomustab kiire ja laialdase põletiku ilmnemine kopsudes. Sümptomiteks on õhupuudus, kärsimatu hingamine ja sinakas nahavärvus. Ellujäänute seas on suhteliselt levinud elukvaliteedi langus.
ARDS-i võib põhjustada sepsis, pankreatiit, trauma ja kopsupõletik ning see vähendab kopsude võimet töödelda hapnikku ja süsihappegaasi.[1] ARDS-i jaoks ravi puudub ning sündroomi tekkimisel pannakse patsient tavaliselt hingamisaparaadi alla ja samaaegselt ravitakse ka hingamispuudulikkuse põhjust.[2] Sündroomi korral on suremus 30–40%.[3]
Sündroomi kirjeldati esimest korda 1967. aastal ja igal aastal mõjutab see rohkem kui 3 miljonit inimest.
Õigekeelsustäpsustus[muuda | muuda lähteteksti]
Haiguste klassifikatsioonis RHK-10 on küll mitme diagnoosi eestikeelses nimetuses (sh "täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom" ja "vastsündinu respiratoorse distressi sündroom") kasutatud sõna "distress", kuid grammatiliselt õige kirjakeelne sõna on "düstress"[4]. Sõna "distress" peetakse kõnekeelseks.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Learn About ARDS". American Lung Association. Vaadatud 24. märts 2020.
- ↑ "ARDS Treatment and Recovery". American Lung Association. Vaadatud 24. märts 2020.
- ↑ "ARDS is a Common Cause of Death in Critically Ill Coronavirus Patients—Here's Why". Health.com. Vaadatud 24. märts 2020.
- ↑ Sõna "düstress" ÕS2018-s. Vaadatud 19.11.2022.
- ↑ Sõna "distress" Sõnaveebis. Vaadatud 19.11.2022.