Boor

Allikas: Vikipeedia
5





3
2
B
10,81
Boor

Boor on keemiline element järjenumbriga 5.

Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 10 ja 11. Stabiilseima radioaktiivse isotoobi massiarv on 8 ja poolestusaeg 0,84 s.

Boor on mittemetall.

Normaaltingimustel on ta tahke aine, mis esineb mitme kristallmodifikatsioonina, mille sulamistemperatuur on 2076 kraadi Celsiust (2349 kelvinit).

Boori ühendites on ta oksüdatsiooniaste valdavalt 3. Kolmevalentsel booril on vaba orbitaal; seetõttu on ta hea aktseptor ning annab doonor-aktseptorsidemeid, isegi üksiksidemetega, moodustades kolme otsaga sideme: üks elektronpaar seob samaaegselt kolme aatomit tema ümber.

Boorhape on nõrk hape. Vesinikuga moodustab boor mitmesuguseid boorhüdriide, mis on tugevad redutseerijad.

Raviomadused[muuda | muuda lähteteksti]

Boor ennetab liigesepõletiku tekitatud allergiat ning põletikku ja luuhõrenemist ning leevendab menopausil kuumahooge ja öist higistamist. Boor mõjutab verehüübefaktoreid ja parandab peaaju funktsioone. Boori vähesus organismis häirib kaltsiumi ja magneesiumi ainevahetust, kilpnääret, tasakaalu suguhormoonides ja närvisüsteemis. Boor aitab kaltsiumil imenduda kõhredesse ja luudesse.

Boori liigne tarbimine tekitab iiveldust, oksendamist, nõrkust, dermatiiti ja skeleti väärarenguid.

Boori leidub õunas, apelsinis, punases viinamarjas, pirnis, ploomis, kiivis, avokaados, sojaubas, pähklis, kikerhernes, sarapuupähklis, sõstras, punases aedoas, läätses, maapähklivõis, oliiviõlis, tomatis, sibulas, kartulis, veinis ja õlles.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuidas aitab boor luid?, Õhtuleht (vaadatud 8.2.2016)
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid
Vesinik - Boor - Süsinik - Lämmastik - Hapnik - Fluor - Räni - Fosfor - Väävel - Kloor - Seleen - Broom - Jood