Isotoop

Allikas: Vikipeedia

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad teineteisest neutronite arvu poolest aatomi tuumas aga prootoneid ja elektrone on neil sama palju.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "isotoop" tuleb vanakreeka sõnadest ἴσος (ísos 'sama') ja τόπος (tópos 'koht'): isotoobid asuvad perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Sõna võttis algselt ingliskeelsena (isotope) kasutusele Frederick Soddy 1914. aastal.

Isotoopide tähistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aatomi järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumas. Isotoope tähistatakse elemendi nimega, millele järgneb sidekriips ja nukleonide (prootonite pluss neutronite) arv aatomituumas (näiteks raud-57, uraan-238, heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He).

Vesiniku isotoopidel on ka erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.

Radioaktiivsetesse ridadesse kuuluvatel isotoopidel on ka erinimetused.

Keemiliste ja füüsikaliste omaduste võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

Isotoopide keemilised omadused on sarnased, sest elektronkatete ehitus on neil ühesugune.

Isotoopide füüsikalised omadused on erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel.

Stabiilsed ja mittestabiilsed isotoobid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Stabiilne isotoop
Next.svg Pikemalt artiklis Mittestabiilne isotoop

Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid). Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks või isotoobiks.

Looduslikud ja tehislikud isotoobid[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses esinevad elemendid enamasti isotoopide segudena.

Eristatakse looduslikke ja tehislikke isotoope. Tehislikult on tuumareaktsioonide abil saadud peaaegu kõikide elementide isotoope.