Bergamo toomkirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bergamo toomkiriku uusklassitsistlik läänekülg

Bergamo toomkirik (itaalia keeles Duomo di Bergamo, Cattedrale di Sant'Alessandro) on Itaalias Bergamo linnas asuv roomakatoliku toomkirik, mis on pühendatud linna kaitsepühakule Bergamo Aleksandrile. Tegemist on ka Bergamo piiskopitooli asukohaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vähemalt 9. sajandist alates oli Bergamos kaks toomkirikut. Neist esimene oli pühaku arvataval märtrisurma suremise kohal asunud Püha Aleksandri basiilika. Teine oli pühendatud pühale Vincentile ja selle ehitus tänapäevase toomkiriku asukohas oli nähtavasti alanud juba langobardide ajal. Piiskop Giovanni Barozzi andis 15. sajandi keskel käsu Püha Vincenti kiriku ümberehitamiseks; nende plaanide autorsuse on enda nimele võtnud arhitekt ja skulptor Filarete.

Aastal 1561 lõhkusid veneetslased sõjalise otstarbekuse põhjustel maha Püha Aleksandri kiriku, jättes Vincenti kiriku linna ainsaks toomkirikuks. 17. sajandi alguses ühendas piiskop Giovanni Emo kahe vana toomkiriku kanoonikud. Viimaks õnnestus piiskop Gregorio Barbarigol 1697. aasta 18. augustil saada paavst Innocentius XI käest bulla "Exponi nobis", millega moodustati piiskopkonna jaoks üks kapiitel ja piiskopkonda jäi üks toomkirik, mis muudeti Püha Vincenti kirikust Pühale Aleksandrile pühendatud kirikuks.

Aastal 1689 uuendati hoonet arhitekt Carlo Fontana kavandite järgi. Järgmine suurem renoveerimine võeti ette 19. sajandil ja see kulmineerus uusklassitsistliku läänepoolse külje valmimisega aastal 1889.

Interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Toomkiriku põhiplaan on ladina risti kujuline ja sellel on üks lööv.

Toomkiriku esimesel parempoolsel küljealtaril leidub Andrea Previtali maal "Püha Benedictus ja pühakud" (1524) ja kiriku esimesel vasakpoolsel küljealtaril Giovan Battista Moroni maal "Madonna ja laps koos pühakutega" (1576). Kirikust leiab ka Giovanni Cariani maali "Madonna lapsega koos kahe tuviga" ja lõuendeid, sealhulgas teos "Pühakud Firmus ja Rusticus ning Proculus" (1704), mille autorid võivad olla Giambettino Cignaroli ja Sebastiano Ricci.

Toomkiriku apsiidis asuvad Giovanni Battista Tiepolo maal "Piiskop Bergamo Püha Johannese märtrisurm" (17311743) ja Carlo Innocenzo Carloni maal "Püha Aleksander". Kiriku peaaltari kujundas Filippo Juvarra. Kiriku kooriruumis leiduvad Johann Karl Sanzi reljeefid.

Baptisteerium[muuda | muuda lähteteksti]

Baptisteerium

Toomkiriku lähedal asub kaheksanurkne baptisteerium, mille skulptor Giovanni da Campione 1340. aastal Bergamo Santa Maria Maggiore basiilika jaoks rajas. 1650. aastal toimunud suurte ehitustööde käigus baptisteerium lammutati, kuid see hoiti siiski alles ja pandi aastal 1856 kanooniku õuel uuesti kokku.

Hoone sees asuvad Kristuse elu episoode kujutavad bareljeefid, Ristija Johannese kuju ja aastast 1340 pärinev Giovanni da Campione tehtud ristimiskivi.

Baptisteeriumi ülemise tasapinna ümber asetseva sammastiku kohal paiknevad kaheksa 14. sajandist pärinevat voorusi sümboliseerivat kuju.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]