Kommertskool

Kommertskool ehk kommertsgümnaasium on keskastme õppeasutus, kus õpetatakse üld- ja majandusaineid, andes lõpetajale vastava erihariduse^[1]. Kommertskooli madalamat astet on nimetatud kaubanduskooliks^[1].

Kommertskoolid Eestis

Kommertskooli ja kaubanduskooli tegevuse aluseks Venemaa keisririigi kubermangudes oli 15.04.1896 Venemaa keisri poolt kinnitatud kaubanduslike õppeasutuste põhimäärus. Kaubandus- ja kommertskoolid allusid kuni 1906. aastani rahandusministeeriumile, hiljem kaubandus- ja tööstusministeeriumile ja õppekeeleks oli vene keel.

Kommertskool oli üld- ja kaubandusharidust andnud keskkool, mille 7-klassiline kool andis üld- ja kaubandushariduse, 3-klassiline ainult kaubandushariduse. Kommertskooli täieliku kursuse lõpetanud olid võrdsustatud reaalkooli lõpetanutega. Kommertskoole asutasid ja pidasid üleval seltsid ja linnavalitsused. Vahendeid koolide ülalpidamiseks saadi peamiselt õppemaksust ja tööstus- ning kaubandusettevõtetelt võetavatest erimaksudest. Narvas avati Narva Kommertskool 1910. aastal^[viide?], 1911. aastal alustas tegevust Tallinnas, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool ja Tartus Tartu Kommertskool, 1915. aastal Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Väike-Pärnu maantee 19A.

Pikemalt artiklites Tartu Kommertskool, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool, Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool ja Narva Kommertskool

Kommertskoolis õpetati peale üldharidusliste õppeasjade usuõpetuse, vene, saksa ja prantsuse keelt, inglise keele (soovijatele), eesti keelt, rehkenduse, algebrat, geomeetriat, triogonomeetria, analüütilist geomeetriat, kosmograafiat, ajalugu, geograafiat, loodusõpetust, füüsikat, keemiat, joonestust, joonistamist, voolimist, ilukirjandust, laulmist, muusikat ja võimlemist ning ka veel kaubanduslisi õppeasju: kaubanduslist rehkendust, raamatupidamist, kaubanduslist kirjavahetust, majanduseteadust, seadusetundmist, kaubateadmist ja kaubanduslist geograafiat^[2].

Kommertskoolid Eestis Vabariigis

Eestis Vabariigis arendati kommerts- ja kaubanduskoolide võrk välja esimese vabariigi ajal ja see säilis 1944. aastani^[1]. 7. detsembril 1922 võeti vastu avalike keskkoolide seadus: selle põhjal kuulusid keskkoolid kas humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- või sotsiaalharusse^[3].

Kommertskoolid reorganiseeriti kommertsgümnaasiumideks või muudeks keskkoolideks. 15. detsembril 1925 võeti vastu majanduskoolide seadus, millega kaubandus- ja majanduskoolide õppeajaks määrati vähemalt kolm aastat ning kooli astumisel oli vajalik lõpetada algkool. Klassi lõpetamine andis võrdsed õigused vastava keskkooliklassi lõpetanuga.

1937. aastal võeti vastu kutsehariduslike õppeasutuste seadus, millega viidi kutsehariduslikud õppeasutused ühtluskooli süsteemi. Kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool ning nelja-aastase õppeajaga kaubanduskoolid muudeti kaubanduskeskkoolideks.

Eesti NSV-s

20. mail 1941 välja antud Eesti NSV Hariduse rahvakomissariaadi määruse põhjal alustati kutseõppeasutuste üleandmist teiste Eesti NSV rahvakomissariaatide alluvusse vastavalt õpetatavatele erialadele.

Saksa okupatsiooni ajal allusid kaubandus- ja kommertskoolid Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumile. Vastavalt haridusdirektori 30.09.1941 määrusele jätkasid nad tegevust 1937. aastal vastu võetud kutsehariduslike õppeasutuste seaduse alusel.

Nõukogude okupatsiooni oludes korraldati need koolid ümber majandus- ja kaubandustehnikumideks.^[1] Kutsehariduslikud õppeasutused anti järk-järgult üle Eesti Vabariiklikule Tööjõureservide Valitsusele ja mõned oma profiilile vastavatele ametkondadele, enamus kaubandus- ja kommertskoole reorganiseeriti mitmesugusteks tehnikumideks.

Pärast taasiseseisvumist kandis Eestis mõnda aega oma nimetuses "kommertskool" Eesti Kõrgem Kommertskool (praegune Estonian Business School).

Vaata ka

Eesti kutseõppeasutuste loend

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M). Lk 400
↑ Tallinna poeglaste-kommertskool., Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915
↑ Nr. 91. Riigikogu poolt 7. dets. 1922 a. wastuwõetud Awalikkude keskkoolide seadus., Riigi Teataja, nr. 155-156, 16 detsember 1922

Välislingid

Kommertskool, kaubanduskool, www.eha.ee

[Majandusleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M). Lk 400

[2] Tallinna poeglaste-kommertskool., Päewaleht, nr. 4, 7 jaanuar 1915

[3] Nr. 91. Riigikogu poolt 7. dets. 1922 a. wastuwõetud Awalikkude keskkoolide seadus., Riigi Teataja, nr. 155-156, 16 detsember 1922

[1]

[2]

[3]