August 2024

August 2024, kroonika.

2024. aasta algas neljapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem pühapäeval.

Kuupäevad: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1. august

Globaalse ületarbimise päev
Ameerika Ühendriikide firma Intel teatas kahjumist ning eelseisvast kulude kärpimisest, töötajate koondamisest ning dividendide maksmisest loobumisest. Firma aktsia hind langes 20 %.
Iisrael ründas Liibanoni lõunaosa, mitu tsiviilisikut sai surma. Ḩizb Allāh laskis Liibanonist Iisraeli põhjaosa pihta kümneid Katjuša rakette, millest kohale jõudis viis. Iisraeli õhuvägi tabas platvormi, kust raketid teele saadeti. Ḩizb Allāhi juht Ḩasan Naşr Allāh ütles, et organisatsioon on kohustatud reageerima Fu'ād Shakari tapmisele Iisraeli poolt 30. juulil. Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ütles Iisraeli peaministrile Binyamin Netanyahule telefonivestluses, et USA on pühendunud Iisraeli julgeoleku kaitsmisele kõigi Iraanist lähtuvate ohtude eest ning saadab piirkonda kaitsemissioonidele uusi vägesid.
Islandi presidendina astus ametisse Halla Tómasdóttir.
Türgis Ankaras toimus vangide vahetus, mille käigus vabanesid teiste seas Venemaa vanglast poliitvangid Evan Gershkovich, Paul Whelan, Ilja Jašin, Vladimir Kara-Murza, Oleg Orlov, Lilija Tšanõševa, Aleksandra Skotšilenko, Andrei Pivovarov, Ksenija Fadejeva, Dieter Voronin, Kevin Lick, Patrick Schöbel, Herman Moyzhes, Vadim Ostanin ja Alsu Kurmaševa, Valgevene vanglast Rico Krieger ning Saksamaa vanglast palgamõrvar Vadim Krassikov.
Venemaal Petroskois mõistis kohus Soome süüdi genotsiidis Ida-Karjalas aastatel 1941–1944.
Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken tunnistas 2024. aasta Venezuela presidendivalimiste tegelikuks võitjaks Edmundo González Urrutia.
Eestis hakkas diviisi hakkas juhtima kindralmajor Indrek Sirel.
Eestis asus kaitseväe juhataja asetäitja ametikohale kindralmajor Rauno Sirk.

2. august

Ukraina relvajõud lasksid põhja Sevastopoli sadamas seisnud Venemaa allveelaeva B-235 Rostov-na-Donu ning tabasid õhutõrjesüsteemi S-400, mis sai kahjustada.^[viide?]

3. august

Suurbritannia linnades puhkesid paremäärmuslaste vägivaldsed meeleavaldused, mida ajendas 29. juulil toimunud arvatavalt sisserändaja poolt toimepandud Southporti linnas, kus sai surma kolm väikest tüdrukut. Meeleavaldustes sai viga üle 150 politseiniku. Lõuna ajal kogunesid ka antifašistlikud meeleavaldajad, kes kutsusid üles ühtsusele ja sallivusele.
Öösel andis Ukraina droonilöögi sihtmärkidele Venemaal Rostovi oblastis Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis ning Orjoli oblastis. Morozovski lennuväljal sai tabamuse moonahoidla, milles hoiustati lennukipomme.

5. august

Bangladeshi peaminister Sheikh Hasina astus pärast valitsusvastaseid meeleavaldusi tagasi ja põgenes riigist.
Tōkyō börsi indeks Nikkei langes 12,4%, Topix langes 12,2%.

6. august

Algasid lahingud Kurski oblastis.

8. august

Muhammad Yunus sai Bangladeshis ajutise valitsuse juhiks.

9. august

Voepass Linhas Aérease lend 2283: Brasiilias São Paulo osariigis kukkus lennufirma VoePass reisilennuk 62 inimesega pardal, mis oli teel Paraná osariigist Cascavelist São Paulo Guarulhose rahvusvahelisse lennujaama, Vinhedo linna elurajooni. Kõik lennukis olnud inimesed surma.
Öösel toimusid Venemaa Kurski oblasti Rõlski linnas suured plahvatused.
Ukraina relvajõudude 61. brigaadi sõjaväelased teatasid Venemaa Kurski oblasti Sudža linna oma kontrolli alla võtmisest.
Eestis kuulutas president Alar Karis välja mootorsõidukimaksu seaduse.
Üle India kuulutasid arstid välja streigi ja puhkesid meeleavaldused, mille vallandas noore arsti vägivaldne tapmine Kolkatas.^[1]