Hulkur Rasmus

Allikas: Vikipeedia
Hulkur Rasmus
Autor Astrid Lindgren
Originaali pealkiri Rasmus på luffen
Tõlge Vladimir Beekman
Illustraator Eric Palmquist
Päritolumaa Rootsi Rootsi
Keel rootsi
Žanr(id) lastekirjandus
Kirjastaja Rabén & Sjögren
Eesti kirjastaja Eesti Raamat
Avaldamisaeg 1956
Eesti avaldamisaeg 1965
Lehekülgi 176

"Hulkur Rasmus" on Astrid Lindgreni lasteraamat.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Rasmus on poiss, kes elas lastekodus. Tal olid seal head sõbrad, kuid talle ei meeldinud seal. Hök oli väga kuri hoolitseja ning ei saanud aru kui raske lastel oli.

Kord tulid lastekodusse poeomanik ja ta naine endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid, riietusid ja käitusid korralikult. Proua ja härra olid väga jõukad. Nad istusid koos Hökiga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis väga, et tema saab koos nendega elama hakata ja saab poe maiustuse osakonna juhatajaks. Poiss püüdis endast head muljet jätta, kuid kõik läks untsu ja ta näis kohmakana. Olgugi, et ta väga sõbralik ja lahke poiss oli, tundus nagu oleks ta kombetu. Rasmus oli väga kurb, kui nägi, et proua ja härra vankrisse istus hoopis lokkis peaga tüdruk.

Poiss kartis Hökilt ebaõnnestunud päeva eest karistada saada ja otsustas põgeneda. Ühel ööl, kui Gunnar ja ülejäänud lapsed juba magasid, hiilis Rasmus ettevaatlikult uksest välja. Paraku kuulis Hök väljas kahtlast müra ja valgustas taskulambiga õue. Õnneks ta väikest poissi ei näinud. Kui Höki toas oli tuli kustutatud, läks Rasmus edasi. Hea oli olla vaba!

Varsti tekkis poisil mure - ta ei teadnud, kus öö veeta. Õnneks leidis väsinud poiss siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta enda kõrval köhimist. Peagi märkas ta hulkur Oskarit. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel koos temaga hulkuda, kuni Rasmus endale vanemad leiab. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ei pidanud üksi hulkuma.

Nad kõmpisid mööda teed ja läksid ühe vanaproua hoovi peale laulma. See oli Oskari lemmikmaja, sest proual oli palju raha ja ta jagas seda heldelt. Nüüd tuli akna peale vaid proua uus teenija ja käskis hulkuritel lahkuda. Rasmusel oli aga janu ning ta läks sisse ning sai klaasikese vett. Poiss taipas, et selles majas polnud kõik päris korras. Ta lasi Oskaril ennast puu otsa aidata ja ronis aknast sisse, et uurida, mis majas toimub. Ta sai aru, et seal olid vargad, kellega teenija kambas oli. Ta ronis aknast välja ja rääkis kõigest Oskarile. Nad jalutasid veel ja püüdsid raha teenida ning kavatsesid hiljem kõigest nimismehele rääkida. Õnnetuseks jõudsid vargad enne nimismehele rääkida, et Oskar röövis vanaprouat. Oskar võeti vahi alla. Peagi selgitas nimismees välja, et hulkur oli süütu ja ta sai vabaks.

Rasmust tahtsid lapsendada rikkad, lahked ja ilusad vanemad. Neil oli palju loomi, isegi kutsikad. Poiss oli alati unistanud sellisest elust, kuid uskus enese õige koha vana Oskari juures olevat. Rasmuse soovitusel sai vanemad Gunnar.

Oskar lubas Rasmusel endaga jääda. Tuli välja, et hulkur Oskaril oli ka kodu. Nad kohtusid Oskari naise Martinaga, kes viimast kodus oli oodanud. Rasmus jäi nende juurde ja oli õnnelik. Neil oli väike vaeste inimeste kodu ja ainult kass, kuid Rasmus oli rahul.

Eestikeelsed väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]