Mine sisu juurde

Pipi Pikksukk (raamat)

Allikas: Vikipeedia
Pipi Pikksukk
Originaali pealkiri Boken om Pippi Längstrump
Autor Astrid Lindgren
Tõlkija Vladimir Beekman
Illustreerija Ingrid Vang Nyman
Päritolumaa  Rootsi
Keel rootsi
Žanr lastekirjandus
Kirjastaja Rabén & Sjögren (originaal)
Eesti Raamat (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1945–1948 (originaal)
1968 (eesti keeles)
Lehekülgi 240
Tüdruk Pipi Pikksuka kostüümis

"Pipi Pikksukk" on rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni lasteraamatu sari. Sari koosneb kolmest raamatust: "Pipi Pikksukk" (Pippi Långstrump, 1945), "Pipi Pikksukk läheb laevale" (Pippi Långstrump går ombord, 1946) ja "Pipi Pikksukk Lõunamerel" (Pippi Långstrump i Söderhavet, 1948).

Lindgren jutustas Pipi-lugusid algselt oma tütrele Karinile 1941. aastal, kui seitsmeaastane tüdruk oli kopsupõletikuga kodus haige. Esimese käsikirja kirjutas ta vigastuse ajal kolm aastat hiljem. Pärast seda, kui Bonniers selle tagasi lükkas , arendas Lindgren absurdseid aspekte edasi ja esitas parandatud versiooni 1945. aasta lastekirjanduse võistlusele, mida sponsoreeris suhteliselt uus kirjastus Rabén & Sjögren .

Pipi võitis 1. augustil lõppenud võistluse, Rabén & Sjögren korraldasid illustratsioonid Ingrid Vang Nymanilt (tema debüüt Rootsis) ja esimene trükk ilmus novembris.

Raamatusari kirjeldab ühe iseäraliku tütarlapse, Pipi Pikksuka, seiklusi. Pipi, kelle täispikk nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimi tütar Pikksukk, on raamatusarja alguses üheksa aastat vana ning kolib koos oma pärdiku, keda hüütakse Härra Nilssoniks, ja hobusega Pipi isale kuuluvasse Segasumma suvilasse. Üsna pea saab ta sõbraks naabrite laste, Tommy ja Annikaga. Pipi juuksed on porgandi värvi ning punutud kahte patsi. Ta kannab punaste lappidega sisseõmmeldud sinist kleiti. Pipi pikki peenikesi jalgu katsid pikad sukad, üks pruun ja teine must. Jalas olid tal mustad kingad, täpselt kaks korda nii suured kui vaja.

Pipi ema on surnud ning tema isa, Eefraim Pikksukk, on Kurrunurruvutisaare neegrikuningas. Kuna Pipi on veetnud kogu oma nooruse koos oma isa meeskonnaga laeval, on ta väga iseseisev, ent ei oska teiste laste moodi käituda ning ei käi ka koolis. Lisaks on Pipile kombeks lugusid välja mõelda. Pipit iseloomustab ka ebainimlik jõud (näiteks suudab ta üles tõsta oma hobuse), lahke süda ning tugev õiglustunne.

Eestikeelsed väljaanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]