Arutelu:Veterinaaria

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Veterinaaria[muuda lähteteksti]

Kui see kustutada, siis tuleb kuskilt linkida Loomaarstide loend. Andres 12. märts 2006, kell 17.29 (UTC)

Iseenesest oleks teema vajalik, kuna eestikeeles puudub kaasaegne veterinaariaalane entsüklopeedia Joel
Teema on muidugi vajalik. Kustutada taheti lihtsalt sellepärast, et leht on sisuliselt tühi, kuid tekitab sinise lingi. Kui saad aidata, oled teretulnud. Andres 16. august 2006, kell 20:53 (UTC)
Püüan anda endast parima. Loomaarstide kogukonnas on viki teema ka päevakorras olnud - vajadus eestikeelsete materjalide järele, kuid tõenäoliselt ei ole kellegil eriti aega asjaga tegeleda. Joel

Veterinaarmeditsiin[muuda lähteteksti]

Kas on ka eraldi mõiste "Veterinaarmeditsiin"? Andres 16. august 2006, kell 21:35 (UTC)


Mõisted[muuda lähteteksti]

Paljud veterinaaria mõisted langevad meditsiini mõistetega kokku. Nähtavasti tuleb siis ühes ja samas artiklis rääkida inimese kõrval ka teistest loomadest, vajaduse korral eraldi alajaotustes. Kui artiklid lähevad liiga pikaks, võib teha ka eraldi artiklid. Andres 16. august 2006, kell 21:41 (UTC)

Humaanmeditsiin ja veterinaarmeditsiin võiks minuarust olla eraldi, kuna tegemist on erinevate liikidega ja erinevate haigustega. Inimene, kes otsib infot oma koera tsüstiidi kohta ei huvitu vast inimese tsüstiididst. Kuid veterinaaria võiks haiguste kohapealt erialati lahti jagada Joel
Kasutajalehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~.
Mina ei ole asjatundja. Kas meil peaks olema eraldi artiklid Tsüstiit inimese tsüstiidi kohta ja Koera tsüstiit koera tsüstiidi kohta? Kas neil ei ole midagi ühist?
Mõlemad on põiepõletikud, kuid mina hoiaksin need eraldi, vähem arusaamatusi. Ei ole hea kui inimesed kannavad inimeste haiguseid loomadele üks -ühele üle. Sellest tuleb ainult jama. Elusolendid on jagatud liikidesse, kuna nad on erinevad oma välimuselt, ainevahetuselt etc. Sellest tulenevalt on ka haiguspõhjused erinevad, kuigi mõlemal juhul võib põletiku põhjuseks olla sama bakter ja raviks kasutatakse näiteks sama antibiootikumi. Joel 18. august 2006, kell 06:49 (UTC)


Kuidas oleks näiteks artiklitega Rakk, Süda Histoloogia? Artikkel Rakk ei räägi ainult inimese rakust? Kas artikkel Süda peaks rääkima ainult inimese südamest? Jne? See tuleks läbi mõelda.
Raske öelda, sõltub kuidas teemat käsitleda: süda on kõigil imetajatel nelja kambriline (minu teada?), kuid koronaarveresoonte jagunemine on liigiti erinev. Joel 18. august 2006, kell 06:49 (UTC)
Süda ei ole ju ainult inimene. Põhimõtteliselt peaks rääkima kõigi nende südamest, kellel süda on. Andres 18. august 2006, kell 08:23 (UTC)
Kuidas Sa mõtled seda erialati lahti jagamist? Andres 17. august 2006, kell 08:04 (UTC)
Üks võimalik jaotus oleks selline (ja siis omakorda erialade kaupa, näiteks kardioloogia, dermatoloogia), kuid võib ka teisiti:
  1. Lemmikloomad – koer, kass
  2. Eksootikud – väikenärilised, reptiilid, kahepaiksed
  3. Produktiivloomad – lehmad, hobused, seda, lambad
  4. Laborloomad
Alustuseks peaks midagi lihtsamat kasutama, näiteks tähestiku järjekorras ja kui on kirjutisi rohkem, neid siis vastavalt vajadusele süstematiseerida. Joel 18. august 2006, kell 06:49 (UTC)



Tsüstiit[muuda lähteteksti]

Palun vaata artiklit Tsüstiit. See on praegu kirjutatud pastsienti, mitte arsti silmas pidades. Aga küsimus on niisugune. kui lugeja otsib infot koera tsüstiidi kohta, vaatab ta tõenäoliselt artiklit "Tsüstiit". kuidas paigutada info koera ja teiste liikide tsüstiidi kohta. Kas teha eraldi alajaotused kõigepealt inimeste ja siis teiste liikide kohta? Kas viidata täpsustuslehele, kus viidatakse eri liikide tsüstiiti käsitlevatele artiklitele? Kas teha üks lehekülg, kus räägitakse tsüstiidist üldiselt ning viidata sealt artiklitele "Inimese tsüstiit", "Koera tsüstiit" jne. Kas teha alajaotus veterinaaria kohta ning rääkida seal loomade tsüstiidist üldse ning siis viidata spetsiaalsetele artiklitele eri liikide kohta? Andres 17. august 2006, kell 10:17 (UTC)

Inimese ja loomad hoiaksin ma eraldi. Muuljuhul toimiksin vastavalt vajadusele.
Minu nägemuse kohaselt peaks see olema kirjutatud patsiendile silmas pidades kaasaegseid meditsiini seisukohti, kuid peaks olema ka mõeldud arstile, näiteks oleks ära toodud tegevuste nimekiri mis on vaja mingi haiguse diagnoosi panekuks. Inimene saaks teada kas temaga on toimitud korrektselt ja arst saaks vaadata kas ta on toiminud korrektselt.
Mulle tundub, et artikkel peaks olema kirjutatud nii, et ta ühitab nii patsiendile kui ka arstile mõeldud info. Kui läheb liiga pikaks, siis tuleb spetsiifilisem info panna spetsiaalsema teemaga artiklitesse. Andres 18. august 2006, kell 08:21 (UTC)
  1. üks artikkel, kus alateemad nt etioloogia on jagatud ära liikide vahel: etioloogia koeral, etioloogia inimesel, etioloogia kassil, etc
  2. üks artikkel, kuid liikidevahelist alajaotust ei ole, on võrdlev üks tekst, nt etioloogia osas kirjeldatakse nii inimese , kui koduloomade haiguspõhjuseid võrdlevalt
  3. eraldi artiklid inimesele, koerale, kassile, etc
Kõige lihtsam on vast varianti 3 koostada ja kõige raskem võimalus 2. Kõige huvitavam oleks lugeda varianti 2, kuna eesti keeles ei ole midagi sellist varem kirjutatud.
Kui teema kokku kirjutada (1), tuleks see väga pikk ja ülevaate saamine oleks raske.
Alustada võiks vast eraldi artiklitega ja need omavahel linkida ja edaspidi, kui kunagi peaks võimalus tekkima, siis vajadusel koostada näiteks võrdlev artikkel. Joel 18. august 2006, kell 06:49 (UTC)
Minu meelest on nii, et tsüstiidi mõiste on ühine kõigile loomadele, kellel on kusepõis: tsüstiit on kusepõie põletik. Muidugi võib öelda, et eri liikide haigused on erinevad, aga võib ka öelda, et näiteks bakteriaalne tsüstiit ja kiirgustsüstiit on erinevad haigused (nende etioloogia ja ravi on erinevad). Nii et järeldada saab seda, et tsüstiit on koondmõiste, mis haarab enda alla erinevaid haigusi.
Sellepärast pakun välja järgmise lahenduse. Kõigepealt käsitleda tsüstiiti üldiselt (ja võimaluse korral võrdlevalt). Seejärel samas artiklis teha alajaotus "Inimese tsüstiit" või "Meditsiin". Seejärel teha alajaotused eri liikide kohta. Kui näiteks üldist juttu esialgu ei oska kirjutada, siis jätta see esialgu vahele. Kui on niisugused eraldi alajaotused, siis pole võimalik segi ajada ega üle kanda. kui artikkel läheb liiga pikaks, siis viia osa materjali eraldi artiklitesse. Arvan igatahes, et üldkäsitlus ja käsitlus inimese haiguse kohta peaksid kindlasti olema ühes artiklis koos.
Seega oleks minu ettepanek teha alajaotusteks üldine (üldistav ja võrdlev, kuid liigispetsiifilisi detaile mitte esitav) ning eri liikide (või vajaduse korral liikide rühmade) kohta eraldi alajaotused. Sellisel juhul säiliks ülevaatlikus. Eraldi artikli võib teha iga liigi kohta, kuid mitte inimese kohta.
Inimene ja muud loomad oleksid eraldi ju ka siis, kui nad on eraldi alajaotustes, eks ole? Andres 18. august 2006, kell 08:21 (UTC)

Veterinaaria kategooriad[muuda lähteteksti]

Kas oleks mõistlik tekitada sellised kategooriad nagu:

jne? Nimekiri ei ole täielik ja jaotus tuleks ka natuke korrastada. Joel 28. juuli 2007, kell 16:51 (UTC)

organite loend on loombioloogias enamvähem sarnane ja ei näe põhjust, miks peaks veterinaarkategoriseerimine oluliselt erinema humaankategoriseerimisest.--Hendrix 28. juuli 2007, kell 16:57 (UTC)
Kui inimesel on mingi loom ja ta tahab teada millised hädad temma lemmukud võivad tabandada, on tal väga raske ülevaadet saada kui kõik loomadel esinevad haigused on näiteks ühes loetelus või kategoorias. Sammuti on keeruline aru saada millised haigused on veel loomadel, kui kategooria on haigused või nefroloogia (sisaldades inimesel ja loomadel esinevaid neeruhaiguseid). Teine võimalik lahendus oleks loendite koostamine: ortopeedilised haigused koertel, inimesel oleks lihtsam üles leida miks tema 7 aastane taks järsku voodihaigeks jäi. Lahendus võiks olla näiteks kategooriad: koerte haigused, kasside haigused, ... Ma ei usu, et inimene, kes tutvub (inimese)anatoomiaga, soovib loetelust leida artikleid veise vatsa papillidest või hobuse kabjanahast, seetõttu päris kokku neid panna ei ole hea. Tekitab segadust. Joel 29. juuli 2007, kell 06:59 (UTC)
see on küll väga hea mõte - tuua välja haigused erinevatel loomadel. Aga kas veterinaarias ei ole haiguste klassifikatsiooni - too oleks päris hea alus kategooriate loomisel.--Hendrix 29. juuli 2007, kell 07:17 (UTC)
Kui sa mõtled RHK-10 vms analoogi siis ei ole. Joel 29. juuli 2007, kell 09:01 (UTC)