Düstroofiad

See artikkel räägib ainevahetushäirest; lihastoonuse häire kohta vaata artiklit Düstoonia

---

Düstroofia (ladina dystrophia) on üldnimetus paljudel loomadel (sh inimestel) esineda võivate patoloogiliste ainevahetushäirete, toitumishäirete ja arengupeetuse kohta.

Düstroofiat võib põhjustada mõne koe, elundi või kogu organismi toitumise puudulikkus.

Liigitus

• adiposogenitaaldüstroofia (Fröhlichi sündroom) dystrophia adiposogenitalis
• küünte düstroofia dystrophia unguium
• lihasdüstroofia dystrophia musculorum
• sarvkestadüstroofia dystrophia chorneae
• soonkestadüstroofia dystrophia chor(i)oideae
• vitelliformne võrkkestadüstroofia dystrophia vitelliformis
• võrkkesta pigmentdüstroofia dystrophia retinae pigmentosa jt.

Lokalisatsiooni alusel jaotatakse düstroofiad:

• parenhüümsed – eelkõige elutähtsate elundite parenhüümirakkudes
• mesenhüümsed – kahjustavad peamiselt elundite mesenhüümirakke

Põhjused

Näiteks rakkude ja vaheaine kahjustused on tingitud ainevahetuskomponentide (valgud, lipiidid, mineraalained, süsivesikud, pigmendid) kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest muutustest. Düstroofiad tekivad ultrastruktuuri kahjustuste järel.

Düstroofiate peamised põhjused:

• toitumishäired
• hüpoksia
• füüsikalised tegurid
• keemilised tegurid
• mikroobid
• geen- ja kromosoomhäired
• vananemine

Kvantitatiivsest aspektist lähtudes võib esineda metaboliitide liigne kuhjumine või defitsiit.

Metaboliitide liigne hulk mõjutab organismi tervislikku seisundit kahel viisil:

• toksiline efekt
• mehaaniline toime

Vaata ka

• Amüloidoos
• düstrofiin
• Hüaliintilgaline düstroofia
• Mineraaldüstroofia
• Pigmentdüstroofia
• Rasvdüstroofia
• Sarvdüstroofia
• Süsivesikdüstroofia
• Vakuoolne düstroofia
• Valkdüstroofia