Marutaud

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib haigusest; haiglasliku vee kartuse kohta vaata artiklit Veekartus; keemia mõiste kohta vaata artiklit Hüdrofoobsus

Marutaud
Klassifikatsioon ja välisallikad
Marutõve tekitaja
Ladinakeelne nimi Rabies
RHK-10 kood A82.0
RHK-9 kood 071
DiseasesDB 11148
MedlinePlus 001334
eMedicine 1374  emerg/493 ped/1974
MeSH D011818

Marutaud (ka hüdrofoobia) on püsisoojaste loomade ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese nakatumisel viirusega nimetatakse haigust marutõveks[1] ehk raabieseks[2].

Haigusetekitajaks on marutõve viirus (sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus).

Inimene võib marutõppe nakatuda marutaudi põdeva looma hammustuse tagajärjel. Ravita põhjustab marutõbi alati surmaga lõppevat ajupõletikku.

Eesti on alates 2013. aastast kuulutatud marutaudivabaks riigiks[3], kuid Aasias ja Aafrikas sureb marutaudi igal aastal kümneid tuhandeid inimesi.[4]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

RHK-10-e klassifitseerib marutõve jaotises A82 marutõbi, mida vajadusel täpsustatakse alamjaotistega.

Marutõve rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised Nimetus
[A82.0] Metsamarutõbi
[A82.1] Asulamarutõbi
[A82.9] Täpsustamata marutõbi

Nakatumine[muuda | muuda lähteteksti]

Haigus levib peamiselt haige loomahammustuse tagajärjel, kui viirusega nakatunud loomasülg sattub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud.

Veterinaaria[muuda | muuda lähteteksti]

Veterinaarias nimetatakse püsisoojaste loomade ägedakujulist närvisüsteemi kahjustavat viirushaigust, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga, marutaudiks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 458, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. [1], veebiversioon (vaadatud 4.11.2013)
  3. Eesti kuulutati marutaudivabaks maaks, 9.04.2013, Veebiversioon (vaadatud 9.11.2015)
  4. Rabies WHO koduleht (vaadatud 09.11.2015)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]