Mine sisu juurde

Henno Arrak

Allikas: Vikipeedia
Henno Arrak (2015)
Foto: Jaan Künnap

Henno Arrak (18. aprill 1930 Tallinn25. veebruar 2017) oli eesti raamatugraafik ja karikaturist.

Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Ta lõpetas eksternina 1948 Tallinna 2. Keskkooli ja õppis aastatel 1948–1949 Tallinna Polütehnilises Instituudis. Oli nõukogudevastaste lendlehtede levitamise tõttu 1949–1955 poliitvang Kasahstanis. Aastatel 1957–1963 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas raamatugraafika erialal.

Tema karikatuure avaldati ajakirjas Pikker.

Henno Arrak töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuses Valgus, ENE peatoimetuses, 1969–1970 Eesti Raamat peakunstnikuna.[viide?] 1966. aastast oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Vabakutseline kunstnik alates 1970. aastast.

Henno Arraku poolt kujundatud postmark
Henno Arraku kujundatud postmark

Ta oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige.

Ta valmistas rohkesti puugravüüritehnikas eksliibriseid ja postmarke ning oli selle ala tippmeister eesti graafikas. Eksliibristega esines ta isikunäitustel 1994. aastal Moskva Eksliibrisemuuseumis (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga), 2005. aastal Tallinna Kultuurikeskuse Kaja galeriis ja 2013. aastal Taanis Frederikshavni Eksliibrise- ja Kunstimuuseumis. 1995. aastal avaldas Eesti Eksliibriseühing 16-leheküljelise kataloogi Henno Arraku aastatel 1957–1994 loodud eksliibristest.[1]

1970. aastatel kujundas ta ka medaleid.[viide?]

Henno Arrak illustreeris ja kujundas raamatuid, näiteks Sergei Mihhalkovi "Onu Stjopa. Kolm lugu onu Stjopast" (1973), Enn Kippeli "Meelis" (1961, 1976), angloameerika ulmekogu "Lilled Algernonile" (1976), Karl Ristikivi "Inimese teekond" (1990), Voldemar Vaga "Kunst Tartus XIX sajandil" (1971), "Kunst Tallinnas" XIX sajandil" (1976), Ethel Lilian Voynichi "Kiin" (1977).

Henno Arrak on Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaag" I–III (1990) üks tõlkijaid.[2]

Tartu Riiklik Kunstimuuseum on kirjastanud tema eksliibristest raamatu "Henno Arraku joonistused ja eksliibrised" (1985).

Ta vend oli teadlane Arno Arrak ja poolvend on kunstnik Jüri Arrak.[6]

Ta oli abielus kunstnik Iris Uugiga[viide?], nende lapselaps on kunstnik Helmi-Elfriede Arrak.[viide?]

  1. Hiiu Koguja 1995 nr 4
  2. Suri graafik ja karikaturist Henno Arrak Postimees, 27. veebruar 2017.
  3. Riigikogu – Riigikogus saab näha ülevaadet kunstnik Henno Arraku loomingust
  4. Kiek in de Kökis avatakse graafik Henno Arraku juubelinäitus
  5. Tallinna Keskraamatukogu. "Henno ja Jüri Arraku graafika näitus Tallinna Keskraamatukogus". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2017.
  6. Jüri Arrak – kunstiajalugu, mütoloogia ja psühholoogia Eesti Päevaleht 18. oktoober 2008.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]