Araabia-Iisraeli konflikt

NB! See artikkel on kirjutatud Iisraeli-vastastele allikatele tuginedes. Artikkel ei anna tegelikku ülevaadet araabia-Iisraeli konfliktist, selle põhjustest ega arengust.

---

Iisraeli-araabia konflikt või araabia-Iisraeli konflikt on kestnud alates Iisraeli riigi loomisest 1948. aastal.

Araabia-Iisraeli sõda 1948–1949

 Pikemalt artiklis Araabia-Iisraeli sõda

Suessi kriis 1956

• 1956 – rühm, mis koosnes Iisraeli Kaitsejõudude teenistujatest tungis Palestiinas Kafr Qasim' külasse ja tappis 47 isikut. Kaheksa sõdurit läksid küll kohtu alla, kuid vabastati süüdistustest kahe aasta jooksul. Üks süüalustest määrati hiljem Ramla piirkonna "araabia asjade nõunikuks".
• 1956 – Iisraeli Kaitsejõud ründasid Egiptust ning okupeerisid Siinai poolsaare ja veel mõned piirkonnad.

 Pikemalt artiklis Suessi kriis

1959–1967

• 1960–1962 – Iisraeli Kaitsejõud ründasid regulaarselt ja korduvalt Süüria külasid Kinnereti järve piirkonnas – hukkus sadu tsiviilisikuid.
• 1966 – Iisraeli Kaitsejõudude rühmad tungisid Jordaania Sammu külasse. Hukkus 18 tsiviilisikut, üle 100 haavati, purustati umbes 130 elumaja, kool, kliinik ja mošee.

Kuuepäevane sõda 1967

• 5. juuni 1967 – algas Kuuepäevane sõda. Iisraeli Kaitsejõud tungisid korraga Egiptuse (Siinai poolsaar), Süüria (Golani kõrgustik) ja Jordaania territooriumile. Lisaks okupeeriti ülejäänud osa Palestiinast ehk Gaza tsoon, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekallas. Iisrael kaitses ennast ÜRO-s teatades, et Egiptus kavatses alustada agressiooni Iisraeli vastu ja tegemist oli enesekaitsega. Itzhak Rabin kes oli samal ajal Kaitsejõudede ühendatud staabi juht teatas aastal 1968. aastal Prantsusmaa ajalehele Le Monde antud intervjuus: "Me teadsime, et Nasser [tollane Egiptuse president] ei kavatse rünnata".

 Pikemalt artiklis Kuuepäevane sõda

1967–1973

• 15. veebruar 1968 – Iisraeli Kaitsejõud tungisid helikopteritelt ja tankide toetusel Jordaania Karamah' külla, kus asus PVL (Palestiina Vabastusliikumine) baas. Umbes 300 PVL võitlejat avaldasid tugevat vastupanu ja 1500 peale tungivat Iisraeli sõdurit olid sunnitud taganema. Lahing kestis terve päeva ja suurema osa ööst. Kuigi pealetungijad sunniti taganema, pommitasid nad puruks terve küla. Iisraeli ametliku pressiteate andmetel kaotasid nad 28 sõdurit ja 90 said haavata.
• 12. märts 1970 – Iisraeli Kaitsejõud tungisid Lõuna-Liibanoni Fatah' tugialale, tappes senini täpsustamata arvu tsiviilisikuid – enamikus kristlastest ja muslimitest põgenenud palestiinlased.
• 8. september 1972 – Iisraeli õhujõud ründasid Palestiina põgenikelaagreid Liibanoni ja Süüria territooriumil. Kuna puudus ühtne identifitseerimise süsteem suudeti ohvrite arvuks panna ainult "...üle mitmesaja...".

Iisraeli-Egiptuse sõda 1968–1970

 Pikemalt artiklis Kurnamissõda (Egiptuse-Iisraeli)

• 1969 – Iisraeli õhujõud sooritasid rünnaku üle Suessi kanali ja purustasid õhulöögi käigus Egiptuse Bahr al-Baker'i kooli tappes 7 last ja haavates üle 100 lapse.

Müncheni olümpiamängud

 Pikemalt artiklis Müncheni olümpiamängud, Must September

Yom Kippuri sõda 1973

Egiptuse ja Süüria juhitud koalitsioon ründas 6. oktoobril ootamatult Iisraeli, aga hoolimata esialgsest edust suutis Iisrael vastaseid võita.

 Pikemalt artiklis Yom Kippuri sõda

1973–1982

• 1973. aasta 21. veebruar – Iisraeli eriüksuslased tungisid Liibanoni Tripoli linna. Rünnati kahte Palestiina põgenikelaagrit. Lasti õhku mitu maja, millest mõnes olid veel inimesed sees – ohvrite arv oli 35 hukkunut ja umbes sama hulk hospitaliseeriti. Samal päeval ründasid Iisraeli õhujõud Liibüa reisilennukit, tappes üle 100 reisija.
• 1974 – Iisraeli õhujõudude eriüksused ründasid Liibanoni linna Beiruti lennuvälja süüdates 13 tsiviillennukit.
• 1981 – Iisraeli õhujõud ründasid ja hävitasid aatomielektrijaama ehitusjärgus oleva reaktori Iraagis Bagdadi lähistel, takistamaks väidetavat tuumapommi loomist Iraagi poolt.

Lõuna-Liibanoni okupeerimine

• 1982. aasta juuni – Iisraeli õhujõud ja Kaitsejõud pommitasid kõiki Iisraeli piiri läheduses olevaid põgenikelaagreid. Hukkunute arvuks loeti vähemalt 1000, kuid arvestust ei peetud haavatute üle, kes surid hiljem haiglates ja kodudes.
• 1982. aasta 17. juuli – Iisraeli õhujõudude hävitajad pommitasid Beiruti linna – purustati 5 korterelamut Fakahi linnaosas hukkus üle 200 inimese ja haavatuid loeti üle 800. Iisreli tollane kindralstaabi ülem Rafael Eitan teatas Iisraeli Raadios, et "araablastest tsiviilisikute hävitamine toob lähemale lõplikku lahendust Iisraelile".
• 1982. aasta septembris–juulis kestsid rünnakud 80 päeva. Nende rünnakute käigus hukkus tuhandeid Liibanoni eraisikuid ja Palestiina põgenikke. Ainuüksi Sabra ja Shatila põgenikelaagris tapeti üle 2500 naise lapse ja vanuri. Iisraeli ülemkohus võttis vastu otsuse, milles luges mitmed ohvitserid (ka Ariel Sharoni) vastutavaks selle seadusevastase aktsiooni eest.
• 1984 – Iisraeli sõjalaevastiku alused peatasid rahvusvahelistes vetes mitu Liibanoni kaubalaeva ja tapsid laeval olnud isikuid, põhjendades seda terroristide tabamisega.
• 1985 – Iisraeli õhujõudude lennukid ründasid Tuneesias PVO (Palestiina Vabastusorganisatsiooni) peakorterit ja purustasid selle hoone.

I intifada

• 1989. aasta veebruaris-märtsis – Iisraeli õhujõudude lennukid pommitasid mitmeid objekte Liibanonis.

2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

 Pikemalt artiklis 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt

Välislingid

• Konflikti tutvustav artikkel Willie Martin Archive'is (araabiameelne allikas)