Mati Alaver

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mati Alaver (sündinud 21. veebruaril 1954 Võrus) on endine eesti suusatreener. Tema edukamad õpilased on olnud Andrus Veerpalu ja Jaak Mae.

Mati Alaver lõpetas 1972. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ning 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri erialal.

Aastatel 1976–1980 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli suusakateedri õppejõud, alates 1980. aastast Eesti meeste suusakoondise peatreener. Aastatel 2001–2019 oli ta Eesti Reformierakonna liige.

31. oktoobril 2011 peatas Eesti Suusaliidu juhatus Mati Alaveri volitused koondise peatreenerina kuni Andrus Veerpalu dopingujuhtumi asjaolude selgumiseni.

Aastatel 2014–2018 oli ta Kasahstani suusataja Aleksei Poltaranini tiimi juht ja treener.

14. novembril 2019 mõistis Harju maakohus Mati Alaveri kokkuleppemenetluses dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi ning karistas teda aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga.[1]

2019. aasta veredopinguskandaal[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 2019. aasta veredopinguskandaal

27. veebruaril 2019 korraldas Austria kriminaalpolitsei põhja suusaalade MMi võistluslinnas Seefeldis dopinguga seotud läbiotsimise ja vahistas selle käigus viis murdmaasuusatajat: Aleksei Poltaranini Kasahstanist, Dominik Baldaufi ja Max Hauke Austriast ning Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärve Eestist. Samal päeval vahistati Saksamaal Erfurdis veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt. Viimast on juba varem kahtlustatud veredopingu vahendamises.[2] 28. veebruari õhtul vabanesid Tammjärv ja Veerpalu, olles tunnistanud seotust dopinguga.[3]

1. märtsil tunnistas Tammjärv, et ta on veredopingut tarvitanud alates 2016. aasta suvest ja et spordiarst Mark Schmidti kontakti andis talle endine Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver.[4] Alaver tunnistas samal päeval kontakti vahendamist.[5]

4. märtsil otsustas Eesti president Kersti Kaljulaid võtta Mati Alaverilt talle antud kaks riiklikku teenetemärki.[6] Samal päeval tunnistas veredopingu kasutamist veel üks Eesti murdmaasuusataja Algo Kärp, kelle kinnitusel sai ka tema Mati Alaverilt 2016. aasta suvel dopinguarsti Mark Schmidti kontakti.[7]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kohus mõistis Alaveri tingimisi vangi, mees ise süüd ei tunnistanud, ERR
  2. "Austria politsei pidas dopingukahtlustuse tõttu kinni kaks Eesti sportlast". sport.err.ee.
  3. "Tammjärv ja Veerpalu said vabaks". sport.err.ee.
  4. "Tammjärv: veredoping sai alguse aastal 2016 jutuajamisest Mati Alaveriga". sport.err.ee.
  5. "Mati Alaver dopinguarsti kontakti vahendamisest: minu elu suurim viga". sport.err.ee.
  6. 6,0 6,1 6,2 "President võtab Mati Alaverilt teenetemärgid". sport.err.ee.
  7. "Dopingutarvitamist tunnistanud Kärp: vereülekanded toimusid olümpiakülast väljas". sport.postimees.ee.
  8. EOK täitevkomitee soovitab Alaverilt ja Veerpalult treenerikutse ära võtta. ERR, 05.03.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]