Mine sisu juurde

Mati Alaver

Allikas: Vikipeedia

Mati Alaver (sündinud 21. veebruaril 1954 Võrus) on endine eesti suusatreener.

Alaver on Eesti suusatamise meistrivõistluste medalivõitja (1977, 1978). Tema edukamad õpilased on olnud Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Salajases rahvusvahelises dopinguvõrgustikus oli ta tuntud hüüdnimega Kindral.[1]

Mati Alaver lõpetas 1972. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ning 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri erialal.

Aastatel 1976–1980 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli suusakateedri õppejõud, Eesti NSV teeneliseks treeneriks sai Alaver 1986. aastal. Aastatel 1981–1992 oli Alaver Eesti naiste suusakoondise ning 1992–2011 Eesti murdmaasuusatamise peatreener. 2006. aastast kuni 2019. aastani omas Alaver treeneri 7. kutsetaset (meistertreener). Ta on osalenud aastatel 1992–2018 treenerina 8 korda taliolümpiamängudel.[2]

31. oktoobril 2011 peatas Eesti Suusaliidu juhatus Mati Alaveri volitused koondise peatreenerina kuni Andrus Veerpalu dopingujuhtumi asjaolude selgumiseni. Aastatel 2014–2018 oli ta Kasahstani suusataja Aleksei Poltaranini tiimi juht ja treener.

Alaver on olnud aastatel 1999–2001 ja 2005–2019 Eesti Olümpiakomitee, 2001–2012 Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu, 2005–2014 Eesti Olümpiakomitee tippspordi nõukogu ja 2016–2019 Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige. 2004. kuni 2019. aastani oli ta Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige.

Eesti Reformierakonna liige oli Alaver aastatel 2001–2019.

2019. aasta veredopinguskandaal

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis 2019. aasta veredopinguskandaal

27. veebruaril 2019 korraldas Austria kriminaalpolitsei põhja suusaalade MMi võistluslinnas Seefeldis dopinguga seotud läbiotsimise ja vahistas selle käigus viis murdmaasuusatajat: Aleksei Poltaranini Kasahstanist, Dominik Baldaufi ja Max Hauke Austriast ning Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärve Eestist. Samal päeval vahistati Saksamaal Erfurdis veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt. Viimast on juba varem kahtlustatud veredopingu vahendamises.[3] 28. veebruari õhtul vabanesid Tammjärv ja Veerpalu, olles tunnistanud seotust dopinguga.[4]

1. märtsil tunnistas Tammjärv, et ta on veredopingut tarvitanud alates 2016. aasta suvest ja et spordiarst Mark Schmidti kontakti andis talle endine Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver.[5] Alaver tunnistas samal päeval kontakti vahendamist.[6]

4. märtsil otsustas Eesti president Kersti Kaljulaid võtta Mati Alaverilt talle antud kaks riiklikku teenetemärki.[7] Samal päeval tunnistas veredopingu kasutamist veel üks Eesti murdmaasuusataja Algo Kärp, kelle kinnitusel sai ka tema Mati Alaverilt 2016. aasta suvel dopinguarsti Mark Schmidti kontakti.[8]

14. novembril 2019 mõistis Harju maakohus Mati Alaveri kokkuleppemenetluses dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi ning karistas teda aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga.[9] Nii Alaver kui ka teine asjaosaline, olümpiavõitja Andrus Veerpalu on seejärel valinud vaikimistaktika ning keeldunud kommentaaridest ja intervjuudest.[10]

  1. Prokurör Pern kinnitas: Alaver oli võrgustikus hüüdnimega Kindral sport.err.ee, 23. september 2020
  2. Mati Alaver Eesti Spordi Biograafiline Leksikon
  3. "Austria politsei pidas dopingukahtlustuse tõttu kinni kaks Eesti sportlast". sport.err.ee.
  4. "Tammjärv ja Veerpalu said vabaks". sport.err.ee.
  5. "Tammjärv: veredoping sai alguse aastal 2016 jutuajamisest Mati Alaveriga". sport.err.ee.
  6. "Mati Alaver dopinguarsti kontakti vahendamisest: minu elu suurim viga". sport.err.ee.
  7. 1 2 3 "President võtab Mati Alaverilt teenetemärgid". sport.err.ee.
  8. "Dopingutarvitamist tunnistanud Kärp: vereülekanded toimusid olümpiakülast väljas". sport.postimees.ee.
  9. Kohus mõistis Alaveri tingimisi vangi, mees ise süüd ei tunnistanud, ERR
  10. Viis aastat Eesti dopingusuusatajate jälgi ajanud Mihkel Kärmas: elasime jaanuaris umbes nädal aega teadmises, et Alaver annab intervjuu ohtuleht.ee, 17. oktoober 2025
  11. EOK täitevkomitee soovitab Alaverilt ja Veerpalult treenerikutse ära võtta. ERR, 05.03.2019

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]