Liberec

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Liberec

[ l'iberets ]
tšehhi Liberec

Libereci vapp
Libereci vapp
Pindala: 106,1 km²
Elanikke: 103 979 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 50° 47′ N, 14° 58′ Ekoordinaadid: 50° 47′ N, 14° 58′ E
Liberec (Czech town) - location.png


Koduleht: http://www.liberec.cz/

Liberec (saksa Reichenberg) on linn Tšehhis, Libereci maakonna keskus. See asub Neisse (tšehhi keeles Lužická Nisa) jõe kaldal, Jizera mägede (tšehhi keeles Jizerské hory) jalamil. See on suuruselt viies linn Tšehhis.

Liberecis asus ajalooliselt suur tekstiilitööstus, mistõttu seda kutsuti Böömimaa Manchesteriks. Tšehhis seostatakse linna peamiselt Ještědi torniga. Alates 19. sajandi lõpust on linn kokku kasvanud lähedalasuva Vratislavice ja Jablonec nad Nisouga. Seega on äärelinnu arvestades linna rahvaarv üle 150 tuhande, mis asetab linna suuruselt Böömimaal kolmandale kohale.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

12. sajandi lõpu poole asustati Böömimaa ja Lusaatia vaheline kaubanduskoridor. Libereci mainiti esmakordselt 1348. aastal. 1579. aastal alustas Liberecis tööd esimene riidetehas, millest kasvas linnale suurt tulu toov tekstiilitööstus. Kohaliku tööstuse arengut pidurdasid Kolmekümneaastane sõda ja katk 1680. aastatel. 1757. aastal toimus linna lähedal Reichenbergi lahing osana Seitsmeaastasest sõjast.

Libereci vanalinn raekoja torni tipust

1918. aastani oli linn Tšehhi kuningriigis osana Habsburgide monarhiast ning oli Reichenbergi ringkonna halduskeskus.

Linn arenes jõudsalt 19. sajandi lõpu poole ning oli mõnda aega ka Böömimaa teine suurim linn. Tänu sellele arenguperioodile on linnas palju kauneid 19. sajandi arhitektuuriga hooneid, näiteks raekoda, ooperimaja ja Severočeské muuseum (Põhja-Böömimaa muuseum).

Pärast esimest maailmasõda lagunes Austria-Ungari. Böömimaa tšehhid liitusid vastiseseisvunud Tšehhoslovakkiaga 29. oktoobril 1918, samas kui piirkonnas elavad sakslased soovisid luua iseseisva Saksa-Austria riigi. Reichenberg kuulutati Saksa-Böömimaa pealinnaks. Kuna maid oli kaua aega loetud aga Böömimaa kuningriigi osaks, sisenes 16. detsembril linna Tšehhoslovakkia armee ning linn ja piirkond jäid Tšehhoslovakkia osaks.

1920. ja 1930. aastatel sai Liberecist saksa tšehhoslovaklaste mitteametlik pealinn. Siin asutati Buecherei der Deutschen ning ebaõnnestunult üritati sinna üle tuua Prahast Saksa Ülikool.

1920. lõpus alanud ülemaailmne majanduskriis laastas linna tekstiili-, vaiba- ja klaasitööstust. Töötus, nälg, hirm ja rahutus Prahas asuva valitsusega tõid võimule SdP (Sudetendeutsche Partei), mille juht oli Konrad Henlein. Kuigi ta tunnistas lojaalsust Tšehhoslovakkiale, tegi ta salaja koostööd Adolf Hitleriga. 1937. aastal sai tema eesmärgiks teha Sudeedimaa Saksamaa osaks ning destabiliseerida Tšehhoslovakkia, kes oli Prantsusmaa liitlane ja üks Euroopa suuremaid relvatootjaid.

Linnast sai saksameelsete liikumiste ja hiljem ka natsimeelsete liikumiste keskuseks, eriti pärast 1935. aasta valimisi. 1938. aasta suvel SdP radikaliseerus ning survestas Libereci linnapead Karl Kostkat põgenema Prahasse.

1938. aastal anti linn Müncheni kokkuleppe tagajärjel Saksamaale ja sellest sai Sudetengau piirkonna pealinn. Enamus linna juudi ja tšehhi päritolu rahvastikust põgenes Tšehhoslovakkiasse või küüditati. Linna sünagoog põletati maha.

Pärast Teist maailmasõda sai linnast taas Tšehhoslovakkia osa ning enamik linna saksa elanikkonnast küüditati. Piirkonna taasasustasid tšehhid. Sellest hoolimata on linnas endiselt saksa vähemus, kes on enamjaolt natsi-vastaste elanike järglased. Liberecis on samuti juudi vähemus, tänu millele ehitati uus sünagoog. Linnas on ka kreeklaste vähemus, peamiselt Kreeka kodusõja tagajärjel sinna põgenenud kommunistlike vaadete pooldajad.

Ajaloolised nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Linna nime päritolu üle on palju vaieldud, kuna tegu oli ajalooliselt kakskeelse asulaga.

Linna varaseimad tuntud nimed on saksakeelsed: Reychinberch (1352) ja Raichmberg (1369), mille tähendus oli "rikas/ressursirikas mägi" (reicher Berg modernses saksa keeles). Tuntud on ka nimekujud Reichenberg (1385) ja Rychmberg (1410).

Tšehhikeelne nimi on moonutus saksakeelsest nimest: Rychberk (1545), Lychberk (1592), Libercum (1634), Liberk (1790) ja Liberec (1845). Tšehhi keeles muutuvad sõnade alguses olevad R-tähed tihti L-ideks. Sellest ajast saati on linna tuntud Liberecina tšehhi keeles ja Reichenbergina saksa keeles.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas toimusid 2009. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Q52417047, 1.05.2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]