Töölisliikumine

Allikas: Vikipeedia
Chicago töölised (anarhistid) manifestatsioonil, 1914.

Töölisliikumine on tööliskonna ja nende ideoloogiliste ühenduste (näiteks anarhistide, anarhosündikalistide, maksimalistide, marksistide, radikaalide, sotsialistide-föderalistide, SR-ide {esseeride}, uute vasakpoolsete, vasakpoolsete kommunistide jne.) võitlus tööliste olukorra parandamise nimel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Töölisliikumine tekkis seoses proletariaadi kujunemisega. Algne töölisliikumise vorm oli masinate purustamine (ludiidid). Esimesed kitsapiiriliselt tööalased töölisorganisatsioonid asutati 18. sajandi lõpul Suurbritannias ja Prantsusmaal (keelati Prantsusmaal Le Chapelier' seadusega 1791, Suurbritannias Pitti seadusega 1799). Esimesed suuremad streigid toimusid Suurbritannias: kangrute streik Šotimaal 1804, esimene üldstreigikatse 1820 jt. Lyoni ülestõusud 1831 ja 1834, Sileesia kangrute ülestõus 1844 ning chartism (en:Chartism) Suurbritannias lõid eelduse anarhismi levikuks.