Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond. See koosnes endiste Alam-Lotringi hertsogkonna ja Friisimaa territooriumidest ning endise Saksimaa hertsogkonna Vestfaali osast.

Ringkond koosnes arvukatest väikeriikidest, siiski suutsid Marki krahvid koguda märkimisväärse hulga territooriume, alates 1521. aastast Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad. Keisririigi suurim kiriklik territoorium oli Münsteri piiskopkond.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkond koosnes järgmistest riikidest:

Nimi	Tüüp	Kommentaarid
Aachen	Riigilinn	Keiser Friedrich I Barbarossa poolt aastal 1166 antud Reichsfreiheit
Anholt	Isandkond	Endine Utrechti piiskoppide territoorium, reichsfrei 14. sajandist, Gemeni isandate valdus, läks aastal 1641 Salm-Salmile
Beilstein	Isandkond	Trieri vasall aastast 1488, aastast 1635 Freiherr von Metternichi valduses, aastast 1679 Reichsgraf
Bentheim	Krahvkond	Freiherr von Steinfurt päris aastal 1421, aastast 1454 Bentheim-Bentheim, aastast 1530 taas Steinfurt
Berg	Hertsogkond	Ülendatud hertsogkonnaks kuningas Wenzeli poolt aastal 1380, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521–1614, koos Jülichiga Pfalz-Neuburgile vastavalt Xanteni lepingule
Blankenheim-Gerolstein	Krahvkond	Päriti Manderscheidi poolt aastal 1468
Brakel	Riigilinn	Staatuse vaidlustas vürstlik Paderborni piiskopkond
Cambrai	Vürstlik piiskopkond	Piiskopkond rajati 6. sajandil, Reichsfreiheit annetati kuningas Heinrich II poolt aastal 1007, peapiiskopkond aastast 1559, läks Prantsusmaale 1679. aasta Nijmegeni rahuga
Cambrai	Riigilinn	Staatuse vaidlustasid Cambrai piiskopid, kuulutati keiser Maximilian I poolt aastal 1510 hertsogkonnaks
Kleve	Hertsogkond	Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521–1614, koos Marki ja Ravensbergiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
Köln	Riigilinn	Staatust tunnistas keiser Friedrich III aastal 1475
Corvey	Vürstlik abtkond	Rajatud aastal 815 kuningas Ludwig Vaga poolt
Delmenhorst	Krahvkond	Rajatud Oldenburgi dünastia noorema haru poolt, Oldenburgi käes aastast 1436
Diepholz	Krahvkond	Rajatud umbes aastal 1160, Braunschweig-Lüneburgile aastal 1585
Dortmund	Riigilinn	Staatuse kinnitas keiser Friedrich II aastal 1236
Duisburg	Riigilinn	Panditud Klevele kuningas Rudolf I poolt aastal 1290, kaotas aastal 1674 riigilinna tiitli lõplikult Brandenburgi kuurvürstile Friedrich Wilhelm I-le
Düren	Riigilinn	Staatuse kinnitas keiser Otto III aastal 1000, panditi aastal 1241 keiser Friedrich II poolt Jülichile
Ida-Friisimaa	Krahvkond	Ülendati vürstkonnaks aastal 1662, läks Preisimaale aastal 1744
Echternach	Vürstlik abtkond	Rajati umbes aastal 698 Püha Willibrordi poolt, vahetu alluvuse annetas kuningas Pippin Lühike aastal 751, annekteeriti Prantsusmaa poolt aastal 1794
Essen	Vürstlik abtkond	Rajati aastal 845 Püha Altfridi poolt, vahetu alluvuse annetas arvatavasti kuningas Konrad I (911–918), ilmalikustati Preisimaasse aastal 1803
Fagnolle	Isandkond	Ligne aadlisuguvõsa valduses, ülendati krahvkonnaks aastal 1770
Gemen	Isandkond	Holstein-Schauenburgi krahvide valduses, läks Limburg-Stirumile aastal 1640
Gimborn	Isandkond	Schwarzenbergide valduses, Reichsfreiheit annetatud keiser Ferdinand II poolt aastal 1631, krahvkonnaks ülendati aastal 1698, müüdi Johann Ludwig von Wallmoden-Gimbornile aastal 1782
Gronsveld	Isandkond	Richsfreiheit annetati keiser Maximilian I poolt aastal 1498, krahvkonnaks ülendati umbes aastal 1588, Prantsusmaa annekteeris aastal 1794
Hallermund	Krahvkond	Calenbergi vasall Springe ümbruses, ülendati keiserlikuks krahvkonnaks aastal 1706
Herford	Vürstlik abtkond	Nunnaklooster rajati aastal 789, otse keisrile alluv aastast 1147, kinnitatud keiser Friedrich I Barbarossa poolt aastal 1152
Herford	Riigilinn	Reichsfreiheit saadud Herfordi kloostrilt, vaidlustatud Jülich-Kleve-Bergi poolt aastast 1547, annekteeritud Brandenburgi Ravensbergi poolt aastal 1652
Holzappel	Krahvkond	Endine Nassau Esterau valdus, anti keiser Ferdinand III poolt aastal 1643 välimarssal Peter Melanderile, aastal 1676 Anhalt-Bernburgile
Hoya	Krahvkond	Braunschweig-Lüneburgi vasall aastast 1519, liin hääbus aastal 1582
Jülich	Hertsogkond	Reichsfreiheit kinnitati keiser Ludwig IV poolt aastal 1328, hertsogkonnaks ülendati keiser Karl IV poolt aastal 1356, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521–1614, koos Bergiga Pfalz-Neuburgile vastavalt Xanteni lepingule
Kerpen ja Lommersum	Isandkond	Annekteeriti Brabanti poolt Kölnilt pärast 1288. aasta Worringeni lahingut, päriti Burgundia poolt aastal 1406 ja Habsburgide poolt aastal 1482, läks Jülichile aastal 1710, ülendati krahvkonnaks aastal 1712, saavutas Reichsfreiheit aastal 1786
Kornelimünster	Vürstlik abtkond	Loodi aastal 814 Püha Benedikt Anianest poolt
Lemgo	Riigilinn	Loodi umbes aastal 1190 Lippe isanda Bernhard II poolt, Reichsfreiheit tuvastas Keiserlik Õuekohus
Lüttich	Vürstlik piiskopkond	Loodi umbes aastal 315 Püha Maternus Kölnist poolt Tongerenis
Lingen	Krahvkond	Tekkis Tecklenburgist aastal 1493, tagastatud läänina konfiskeeriti keiser Karl V poolt aastal 1547, koos Burgundia Madalmaadega anti Hispaania kuningale Felipe II-le aastal 1555, vallutati prints Oranje Mauritsa poolt aastal 1597, päriti Preisimaa poolt aastal 1702
Lippe	Isandkond	Isandkond rajati umbes aastal 1123, ülendati krahvkonnaks aastal 1528, eraldati Lippe-Alverdissenist aastal 1613 (Schaumburg-Lippe aastast 1643), ülendati vürstkonnaks aastal 1789
Luksemburg	Hertsogkond	Burgundia ringkonda aastal 1512
Manderscheid	Krahvkond	Valdas Schleidenit aastast 1445, ülendati keiserlikuks krahvkonnaks keiser Friedrich III poolt aastal 1457, päris Blankenheim-Gerolsteini aastal 1468, Sternberg-Manderscheidi aastast 1780, annekteeriti Prantsusmaa poolt aastal 1794
Mark	Krahvkond	Rajati umbes aastal 1160, omandas Kleve aastal 1368, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521–1614, koos Kleve ja Ravensbergiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
Myllendonk	Isandkond	Saavutas Reichsfreiheit aastal 1700, Osteini krahvide valduses aastast 1732
Minden	Vürstlik piiskopkond	Ilmalikustati Brandenburgile 1648. aasta Vestfaali rahuga kui Mindeni vürstkond
Moers	Krahvkond	Esmamainitud aastal 1186, Wiedi valduses aastast 1493, Neuenahri krahvidele aastal 1519, päritud Adolf van Nieuwenaari poolt aastal 1578, Oranje Mauritsa poolt aastal 1594, Preisimaale kui vürstkond aastal 1702
Münster	Vürstlik piiskopkond	Piiskopkond rajati Püha Liudgeri poolt umbes aastal 805, reichsfrei territoorium tekkis aastal 1180 Saksimaa hertsogkonnast, valitseti personaalunioonis Wittelsbachi Kölni vürstlike piiskoppide poolt 1612–1650, 1683–1688 ja 1723–1801
Nassau-Dillenburg	Krahvkond	Tekkis Nassaust aastal 1303, eraldus Oranjest aastal 1559, vürstkond aastal 1654, Oranje-Nassau päris aastal 1739
Nassau-Diez	Krahvkond	Endine Diezi krahvkond, Nassau-Dillenburg päris selle aastal 1386, tekkis Nassau-Dillenburgist aastal 1606, vürstkond 1654, Oranje päris selle aastal 1702, uueks nimeks sai Oranje-Nassau
Nassau-Hadamar	Krahvkond	Tekkis Nassau-Dillenburgist aastal 1606, vürstkond 1650, liin hääbus aastal 1711, Oranje-Nassau päris selle aastal 1743
Oldenburg	Krahvkond	Loodi Saksimaal pärast Heinrich Lõvi kukutamist aastal 1180, personaalunioonis Taaniga 1667–1773, ülendati Schleswig-Holstein-Gottorfi valitsetavaks hertsogkonnaks aastal 1774
Osnabrück	Vürstlik piiskopkond
Paderborn	Vürstlik piiskopkond
Pyrmont	Krahvkond
Ravensberg	Krahvkond	Loodi umbes aastal 1140 endisest Calvelage krahvkonnast, Bergi käes aastast 1346, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521–1614, koos Kleve ja Markiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
Reckheim	Krahvkond
Reichenstein	Isandkond
Rietberg	Krahvkond
Salm-Reifferscheid-Dyck	Krahvkond	staatus ebaselge
Sayn	Krahvkond
Schaumburg	Krahvkond
Schaumburg-Hessen	Krahvkond
Schaumburg-Lippe	Krahvkond
Schleiden	Krahvkond
Soest	Riigilinn
Spiegelberg	Krahvkond
Stavelot-Malmedy	Vürstlik abtkond
Steinfurt	Krahvkond	Bentheim-Steinfurt aastast 1454, Reichsfreiheit annetati keiser Friedrich III poolt aastal 1486, Steinfurti krahvkond aastal 1495
Tecklenburg	Krahvkond	Bentheim-Tecklenburg aastast 1557
Thorn	Vürstlik abtkond
Utrecht	Vürstlik piiskopkond	Hiljem Burgundia ringkond
Verden	Vürstlik piiskopkond	Ilmalikustati vürstkonnaks Rootsi kuninga alluvusse aastal 1648
Verden	Riigilinn	staatus ebaselge
Virneburg	Krahvkond
Warburg	Riigilinn
Werden	Vürstlik abtkond
Wesel	Riigilinn	staatus ebaselge
Wickrath	Krahvkond
Wied	Krahvkond
Winneburg	Isandkond
Wittem	Isandkond