Alam-Reini-Vestfaali ringkond

Allikas: Vikipeedia
Alam-Reini-Vestfaali ringkond 16. sajandi algul
Alam-Reini-Vestfaali ringkonna ajalooline kaart aastast 1710, Peter Schenk Vanem.

Alam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond. See koosnes endiste Alam-Lotringi hertsogkonna ja Friisimaa territooriumidest ning endise Saksimaa hertsogkonna Vestfaali osast.

Ringkond koosnes arvukatest väikeriikidest, siiski suutsid Marki krahvid koguda märkimisväärse hulga territooriume, alates 1521. aastast Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad. Keisririigi suurim kiriklik territoorium oli Münsteri piiskopkond.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkond koosnes järgmistest riikidest:

Nimi Tüüp Kommentaarid
DEU Aachen COA.svg Aachen Riigilinn Keiser Friedrich I Barbarossa poolt aastal 1166 antud Reichsfreiheit
DEU Anholt COA.svg Anholt Isandkond Endine Utrechti piiskoppide territoorium, reichsfrei 14. sajandist, Gemeni isandate valdus, läks aastal 1641 Salm-Salmile
Wappen Beilstein (Wuerttemberg).svg Beilstein Isandkond Trieri vasall aastast 1488, aastast 1635 Freiherr von Metternichi valduses, aastast 1679 Reichsgraf
Blason Simon de Bentheim.svg Bentheim Krahvkond Freiherr von Steinfurt päris aastal 1421, aastast 1454 Bentheim-Bentheim, aastast 1530 taas Steinfurt
Bergischer Löwe.svg Berg Hertsogkond Ülendatud hertsogkonnaks kuningas Wenzeli poolt aastal 1380, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Jülichiga Pfalz-Neuburgile vastavalt Xanteni lepingule
DEU Blankenheim (Ahr) COA.svg Blankenheim-Gerolstein Krahvkond Päriti Manderscheidi poolt aastal 1468
Stadtwappen der Stadt Brakel.svg Brakel Riigilinn Staatuse vaidlustas vürstlik Paderborni piiskopkond
Cambrai-bisdom.PNG Cambrai Vürstlik piiskopkond Piiskopkond rajati 6. sajandil, Reichsfreiheit annetati kuningas Heinrich II poolt aastal 1007, peapiiskopkond aastast 1559, läks Prantsusmaale 1679. aasta Nijmegeni rahuga
Blason cambrai.svg Cambrai Riigilinn Staatuse vaidlustasid Cambrai piiskopid, kuulutati keiser Maximilian I poolt aastal 1510 hertsogkonnaks
Cleves Arms.svg Kleve Hertsogkond Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Marki ja Ravensbergiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
DEU Koeln COA.svg Köln Riigilinn Staatust tunnistas keiser Friedrich III aastal 1475
Corvey-abt.PNG Corvey Vürstlik abtkond Rajatud aastal 815 kuningas Ludwig Vaga poolt
Blason Comtes de Delmenhorst.svg Delmenhorst Krahvkond Rajatud Oldenburgi dünastia noorema haru poolt, Oldenburgi käes aastast 1436
Wappen diepholz.png Diepholz Krahvkond Rajatud umbes aastal 1160, Braunschweig-Lüneburgile aastal 1585
Coat of arms of Dortmund.svg Dortmund Riigilinn Staatuse kinnitas keiser Friedrich II aastal 1236
Stadtwappen der Stadt Duisburg.svg Duisburg Riigilinn Panditud Klevele kuningas Rudolf I poolt aastal 1290, kaotas aastal 1674 riigilinna tiitli lõplikult Brandenburgi kuurvürstile Friedrich Wilhelm I-le
Wappen der Stadt Düren.svg Düren Riigilinn Staatuse kinnitas keiser Otto III aastal 1000, panditi aastal 1241 keiser Friedrich II poolt Jülichile
Ostfriesland CoA.svg Ida-Friisimaa Krahvkond Ülendati vürstkonnaks aastal 1662, läks Preisimaale aastal 1744
Coat of arms echternach luxbrg.png Echternach Vürstlik abtkond Rajati umbes aastal 698 Püha Willibrordi poolt, vahetu alluvuse annetas kuningas Pippin Lühike aastal 751, annekteeriti Prantsusmaa poolt aastal 1794
Wappen Stift Essen.svg Essen Vürstlik abtkond Rajati aastal 845 Püha Altfridi poolt, vahetu alluvuse annetas arvatavasti kuningas Konrad I (911–918), ilmalikustati Preisimaasse aastal 1803
Blason Fécocourt 54.svg Fagnolle Isandkond Ligne aadlisuguvõsa valduses, ülendati krahvkonnaks aastal 1770
Wapen Gemen.png Gemen Isandkond Holstein-Schauenburgi krahvide valduses, läks Limburg-Stirumile aastal 1640
Coats of arms of None.svg Gimborn Isandkond Schwarzenbergide valduses, Reichsfreiheit annetatud keiser Ferdinand II poolt aastal 1631, krahvkonnaks ülendati aastal 1698, müüdi Johann Ludwig von Wallmoden-Gimbornile aastal 1782
Wapengronsveld.gif Gronsveld Isandkond Richsfreiheit annetati keiser Maximilian I poolt aastal 1498, krahvkonnaks ülendati umbes aastal 1588, Prantsusmaa annekteeris aastal 1794
Hallermund Arms.png Hallermund Krahvkond Calenbergi vasall Springe ümbruses, ülendati keiserlikuks krahvkonnaks aastal 1706
POL heraldy - pas.svg Herford Vürstlik abtkond Nunnaklooster rajati aastal 789, otse keisrile alluv aastast 1147, kinnitatud keiser Friedrich I Barbarossa poolt aastal 1152
DEU Herford COA.svg Herford Riigilinn Reichsfreiheit saadud Herfordi kloostrilt, vaidlustatud Jülich-Kleve-Bergi poolt aastast 1547, annekteeritud Brandenburgi Ravensbergi poolt aastal 1652
Wappen Holzappel.png Holzappel Krahvkond Endine Nassau Esterau valdus, anti keiser Ferdinand III poolt aastal 1643 välimarssal Peter Melanderile, aastal 1676 Anhalt-Bernburgile
Hoya-Grafschaft.PNG Hoya Krahvkond Braunschweig-Lüneburgi vasall aastast 1519, liin hääbus aastal 1582
Jülich-Herzogtum.PNG Jülich Hertsogkond Reichsfreiheit kinnitati keiser Ludwig IV poolt aastal 1328, hertsogkonnaks ülendati keiser Karl IV poolt aastal 1356, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Bergiga Pfalz-Neuburgile vastavalt Xanteni lepingule
Coats of arms of None.svg Kerpen ja Lommersum Isandkond Annekteeriti Brabanti poolt Kölnilt pärast 1288. aasta Worringeni lahingut, päriti Burgundia poolt aastal 1406 ja Habsburgide poolt aastal 1482, läks Jülichile aastal 1710, ülendati krahvkonnaks aastal 1712, saavutas Reichsfreiheit aastal 1786
Wappen Reichsabtei Kornelimünster.svg Kornelimünster Vürstlik abtkond Loodi aastal 814 Püha Benedikt Anianest poolt
Wappen Lemgo.svg Lemgo Riigilinn Loodi umbes aastal 1190 Lippe isanda Bernhard II poolt, Reichsfreiheit tuvastas Keiserlik Õuekohus
Armoiries Principauté de Liège.svg Lüttich Vürstlik piiskopkond Loodi umbes aastal 315 Püha Maternus Kölnist poolt Tongerenis
DE Ibbenbüren COA.svg Lingen Krahvkond Tekkis Tecklenburgist aastal 1493, tagastatud läänina konfiskeeriti keiser Karl V poolt aastal 1547, koos Burgundia Madalmaadega anti Hispaania kuningale Felipe II-le aastal 1555, vallutati prints Oranje Mauritsa poolt aastal 1597, päriti Preisimaa poolt aastal 1702
Kreiswappen des Kreises Lippe.svg Lippe Isandkond Isandkond rajati umbes aastal 1123, ülendati krahvkonnaks aastal 1528, eraldati Lippe-Alverdissenist aastal 1613 (Schaumburg-Lippe aastast 1643), ülendati vürstkonnaks aastal 1789
Arms of the Count of Luxembourg.svg Luksemburg Hertsogkond Burgundia ringkonda aastal 1512
Armoiries d'Erpeldange.svg Manderscheid Krahvkond Valdas Schleidenit aastast 1445, ülendati keiserlikuks krahvkonnaks keiser Friedrich III poolt aastal 1457, päris Blankenheim-Gerolsteini aastal 1468, Sternberg-Manderscheidi aastast 1780, annekteeriti Prantsusmaa poolt aastal 1794
Armoiries de la Marck 1.svg Mark Krahvkond Rajati umbes aastal 1160, omandas Kleve aastal 1368, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Kleve ja Ravensbergiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
Von Myllendonk wapen.svg Myllendonk Isandkond Saavutas Reichsfreiheit aastal 1700, Osteini krahvide valduses aastast 1732
Minden-Bistum.PNG Minden Vürstlik piiskopkond Ilmalikustati Brandenburgile 1648. aasta Vestfaali rahuga kui Mindeni vürstkond
Moers-Grafschaft.png Moers Krahvkond Esmakordselt mainitud aastal 1186, Wiedi valduses aastast 1493, Neuenahri krahvidele aastal 1519, päritud Adolf van Nieuwenaari poolt aastal 1578, Oranje Mauritsa poolt aastal 1594, Preisimaale kui vürstkond aastal 1702
Wappen Werne.svg Münster Vürstlik piiskopkond Piiskopkond rajati Püha Liudgeri poolt umbes aastal 805, reichsfrei territoorium tekkis aastal 1180 Saksimaa hertsogkonnast, valitseti personaalunioonis Wittelsbachi Kölni vürstlike piiskoppide poolt 1612–1650, 1683–1688 ja 1723–1801
Blason Nassau-Dillenbourg.svg Nassau-Dillenburg Krahvkond Tekkis Nassaust aastal 1303, eraldus Orangest aastal 1559, vürstkond aastal 1654, Oranje-Nassau päris aastal 1739
Wappen stadt diez.gif Nassau-Diez Krahvkond Endine Diezi krahvkond, Nassau-Dillenburg päris selle aastal 1386, tekkis Nassau-Dillenburgist aastal 1606, vürstkond 1654, Orange päris selle aastal 1702, uueks nimeks sai Oranje-Nassau
Wappen Hadamar.png Nassau-Hadamar Krahvkond Tekkis Nassau-Dillenburgist aastal 1606, vürstkond 1650, liin hääbus aastal 1711, Oranje-Nassau päris selle aastal 1743
BlasonChristian Ier (1143-1167), comte d'Oldenbourg.svg Oldenburg Krahvkond Loodi Saksimaal pärast Heinrich Lõvi kukutamist aastal 1180, personaalunioonis Taaniga 1667–1773, ülendati Schleswig-Holstein-Gottorfi valitsetavaks hertsogkonnaks aastal 1774
Wappen Bistum Osnabrück.svg Osnabrück Vürstlik piiskopkond
DEU Paderborn COA.svg Paderborn Vürstlik piiskopkond
Wappen bad pyrmont.svg Pyrmont Krahvkond
Ravensberg Arms.svg Ravensberg Krahvkond Loodi umbes aastal 1140 endisest Calvelage krahvkonnast, Bergi käes aastast 1346, Jülich-Kleve-Bergi osa aastatel 1521 kuni 1614, koos Kleve ja Markiga Brandenburgile vastavalt Xanteni lepingule
Wapen van Rekem.jpg Reckheim Krahvkond
Coats of arms of None.svg Reichenstein Isandkond
Wappen der Stadt Rietberg.svg Rietberg Krahvkond
Coats of arms of None.svg Salm-Reifferscheid-Dyck Krahvkond staatus ebaselge
Blason Sayn.svg Sayn Krahvkond
Wappen Landkreis Schaumburg.svg Schaumburg Krahvkond
Wappen Landkreis Schaumburg.svg Schaumburg-Hessen Krahvkond
Wappen Deutsches Reich - Fürstentum Schaumburg-Lippe.png Schaumburg-Lippe Krahvkond
DEU Schleiden COA.svg Schleiden Krahvkond
Soest-coa.svg Soest Riigilinn
Wappen Spiegelberg.png Spiegelberg Krahvkond
Stavelot-Malmedy Vürstlik abtkond
Bentheim-Steinfurt.PNG Steinfurt Krahvkond Bentheim-Steinfurt aastast 1454, Reichsfreiheit annetati keiser Friedrich III poolt aastal 1486, Steinfurti krahvkond aastal 1495
DE Tecklenburg COA.svg Tecklenburg Krahvkond Bentheim-Tecklenburg aastast 1557
Thorn wapen.png Thorn Vürstlik abtkond
Utrecht-bisdom.PNG Utrecht Vürstlik piiskopkond Hiljem Burgundia ringkond
Wappen Verden (Aller).svg Verden Vürstlik piiskopkond Ilmalikustati vürstkonnaks Rootsi kuninga alluvusse aastal 1648
Wappen Verden (Aller).svg Verden Riigilinn staatus ebaselge
Virneburg wappen.gif Virneburg Krahvkond
Stadtwappen der Stadt Warburg.svg Warburg Riigilinn
DEU Werden an der Ruhr COA.svg Werden Vürstlik abtkond
DEU Wesel COA.svg Wesel Riigilinn staatus ebaselge
Wappen Wickrath.png Wickrath Krahvkond
Wied-Grafschaft.PNG Wied Krahvkond
Coats of arms of None.svg Winneburg Isandkond
Wittem Isandkond