Nassau krahvkond

Allikas: Vikipeedia
(Gefürsteter) Grafschaft Nassau
Fürstentümer Nassau

(Vürstlik) Nassau krahvkond
Nassau vürstkonnad
1125–1806
Arms of Nassau.svg
Vapp
Nassau1547.jpg
Valitsusvorm vasallvürstkond
Osa Saksa-Rooma riigist
Pealinn Nassau

Nassau krahvkond oli Saksa riik Saksa-Rooma riigis ja hiljem osa Saksa Liidust. Selle valitsev dünastia, mille meesliin on nüüd hääbunud, oli Nassau dünastia.

Juured[muuda | muuda lähteteksti]

Nassau, algselt krahvkond, arenes Lahni jõe alamjooksul tänases Rheinland-Pfalzis. Nassau linn asutati aastal 915. Dudo von Laurenburg pidas Nassaud Wormsi piiskopkonna poolt antud läänina. Tema poeg Ruprecht ehitas sinna 1125. aasta paiku Nassau lossi, kuulutades end "Nassau krahviks". Seda tiitlit tunnistas Wormsi piiskop ametlikult alles aastal 1159, kui valitses Ruprechti poeg Walram.

Nassau territoorium jäi Taunuse ja Westerwaldi vahele Lahni kesk- ja alamjooksul. Aastal 1128 omandati Wormsi piiskopkonna foogtkond, millel oli piirkonnas arvukalt õigusi, ja sellega loodi ühendus Lahni alamjooksu pärusvalduste ja Siegeni lähedaste valduste vahel. 12. sajandi keskpaigas tugevdas seda suhet Hesseni-Tüüringi feodaalkuningriigi osade omandamine, nimelt Herborni Mark, Kalenberger Zent ja Heimau kohus (Löhnberg). Sellega oli tihedalt seotud "Westerwaldi isandkond", sel ajal samuti Nassau valduses. 12. sajandi lõpus omandas dünastia Reichshof Wiesbadeni, tähtsa baasi edelas.

Aastal 1255, pärast seda, kui Nassau krahvid omandasid Weilburgi mõisad, jagasid krahv Heinrich II pojad Nassaud esimest korda. Walram II sai Nassau-Weilburgi krahvkonna. Alates 1328. aastast valdas tema noorem vend Otto I mõisu Lahni jõest põhjas, nimelt Nassau-Siegeni ja Nassau-Dillenburgi krahvkondi. Piirijooneks oli loomulikult Lahn, kusjuures Otto sai krahvkonna põhjaosa Siegeni, Dillenburgi, Herborni ja Haigeri linnadega ning Walram sai lõunaosa, sealhulgas Weilburgi ja Idsteini linnad.

Nassau-Weilburgi krahvkond[muuda | muuda lähteteksti]

Walrami poeg Adolf sai aastal 1292 Saksa kuningaks. Tema poeg, krahv Gerlach tõugati aastal 1344 troonilt ja krahvkond jagati aastal 1355 tema poegade vahel:

  • Nassau-Weilburgi krahvkond, taasjagatud aastatel 1442 kuni 1574
  • Nassau-Wiesbadeni krahvkond, taasjagatud aastatel 1480 kuni 1509
    • Nassau-Idsteini krahvkond
    • Nassau-Wiesbadeni krahvkond
    läks aastal 1605 tagasi Nassau-Weilburgile
  • Nassau-Sonnenbergi krahvkond, jagati aastal 1405 Nassau-Wiesbadeni ja Nassau-Weilburgi vahel.

Aastal 1605 taasühendati kõik Nassau-Weilburgi osad krahv Ludwig II alla; kuid pärast tema surma aastal 1627 jagasid tema pojad taas krahvkonna:

  • Nassau-Idsteini krahvkond, läks aastal 1721 Nassau-Ottweilerile
  • Nassau-Saarbrückeni krahvkond (noorem), jagati taas aastal 1640
    • Nassau-Saarbrückeni krahvkond, läks aastal 1723 Nassau-Ottweilerile
    • Nassau-Ottweileri krahvkond, läks aastal 1728 Nassau-Usingenile
    • Nassau-Usingeni krahvkond, aastast 1688 vürstkond
  • Nassau-Weilburgi krahvkond (noorem)

Pärast seda, kui Nassau-Usingen päris Nassau-Ottweileri koos endiste Nassau-Idsteini ja Nassau-Saarbrückeniga, taasühendati see Nassau-Weilburgiga ja ülendati aastal 1806 Nassau hertsogkonnaks.

Nassau-Dillenburgi krahvkond[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast krahv Otto I surma jagati tema riik aastal 1303 tema poegade vahel:

  • Nassau-Dillenburgi krahvkond, läks aastal 1328 Nassau-Siegenile
  • Nassau-Hadamari krahvkond (vanem), läks aastal 1394 Nassau-Dillenburgile
  • Nassau-Siegeni krahvkond, alates aastast 1328 Nassau-Dillenburgi krahvkond, taasjagatud aastatel 1341 kuni 1561:
    • Nassau-Beilsteini krahvkond (vanem)
    • Nassau-Dillenburgi krahvkond (vanem) –1606)

Aastal 1504 päris Nassau-Dillenburgi krahv Heinrich III krahvkonna mõisad Bredas, Brabanti hertsogkonnas, samas tema noorem vend Wilhelm sai aastal 1516 Nassau-Dillenburgi. Pärast Heinrich III poja, René van Chaloni surma aastal 1544 sai krahv Wilhelmi vanemast pojast Willem Vaikijast Oranje prints ja Breda isand, aastast 1559 Madalmaade riigihoidja. Tema noorem vend Johann VI taasühendas aastal 1561 taas kõik Nassau-Dillenburgi valdused, kuigi krahvkond jagati taas pärast tema surma aastal 1606:

  • Nassau-Hadamari krahvkond (noorem), vürstkond aastast 1650, läks aastal 1743 Nassau-Diezile
  • Nassau-Siegeni krahvkond, (1607–23), taasjagatud aastatel 1623 kuni 1734:
    • Nassau-Siegeni krahvkond (Protestant), vürstkond aastast 1664, hääbus aastal 1734
    • Nassau-Siegeni krahvkond (Catholic), vürstkond, läks aastal 1743 Nassau-Diezile
  • Nassau-Dillenburgi krahvkond, läks aastal 1620 Nassau-Beilsteinile
  • Nassau-Beilsteini krahvkond (noorem), aastast 1620 Nassau-Dillenburgi krahvkond (noorem), vürstkond aastast 1652, läks aastal 1739 Nassau-Dietzile
  • Nassau-Dietzi krahvkond, läks pärast Saksa-Rooma riigi lõppu aastal 1806 Joachim Murat' Bergi suurhertsogkonnale.

Nassau-Dietzi krahvid, Willem Frederiki järglased olid Friisimaa, Groningeni ja Drenthe riigihoidjad ning 1702. aastast alates Oranje printsid. Kui nad kaotasid Napoleoni sõdade ajal oma Hollandi valdused, said nad kompensatsiooniks Nassau-Oranje-Fulda vürstkonna. Kuigi nad kaotasid oma Saksa valdused aastal 1806, oli Oranje-Nassau dünastia naisliini pidi aastani 1890 Luksemburgi suurhertsogkonna valitsev dünastia ja on siiani Hollandi kuninglik dünastia.