Mine sisu juurde

Hoya krahvkond

Allikas: Vikipeedia

Grafschaft Hoya
Hoya krahvkond


1202–1582
Hoya vapp
Hoya krahvkond umbes 1400
Valitsusvorm monarhia
Osa Saksa-Rooma riik
krahv Heinrich I
Pealinn Hoya
Nienburg
Religioon katoliiklus, hiljem protestantlus
Ajalugu ja sündmused
Jagunes Hoya ja
Nienburgi vahel
1345
Taasühendati Jobst I
võimu alla
1497
Liideti Alam-Reini
–Vestfaali ringkonda
1500
Krahv Jobst II pöördus
protestantlusse
1523
Riigikeeled saksa
Eelnev Järgnev
Saksimaa hertsogkond Saksimaa hertsogkond Braunschweig-Lüneburg Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond

Hoya krahvkond (saksa: Grafschaft Hoya) oli riik Saksa-Rooma riigis, asus tänapäeva Saksamaa Alam-Saksi liidumaal. Selle keskus oli Hoya linn Weseri jõe keskjooksul, Bremeni ja Nienburgi vahel; ala kuulub praegu Nienburgi ja Diepholzi kreisi. Krahvkonna suurim linn oli Nienburg.

Aastast 1582 piirnes Hoya (alates põhjast, päripäeva) Bremeni linna, Bremeni peapiiskopkonna, Verdeni piiskopkonna, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alljaotuste Lüneburgi ja Calenbergi, Mindeni piiskopkonna, Diepholzi krahvkonna, Münsteri piiskopkonna ja Oldenburgi hertsogkonnaga.

Esimene Hoya krahv Saksimaal Heinrich oli Bremeni peapiiskopi Hartwig II läänimees aastal 1202. Ta rivaalitses kohaliku Hodenbergi aadliperekonnaga Hodenhageni lossist; nende valdused Weseri kallastel omandasid järk-järgult krahv Heinrich ja tema järeltulijad aastani 1313. Nienburgi omandamine viis pikaajalise konfliktini Mindeni piiskoppidega, kes jälgisid kahtlustavalt oma naabrite järsku suurenemist.

Hoya loss

Aastal 1345 jagasid vennad Gerhard III ja Johann II krahvkonna omavahel; kui Gerhardi vanem haru aastal 1497 hääbus, taasühendati territoorium Johanni järglase Jobst I võimu alla. 16. sajandil sattusid krahvid vägevate Braunschweig-Lüneburgi hertsogite surve alla, kes aastal 1512 nende valdused okupeerisid.

Pärast viimase Hoya krahvi surma aastal 1582 ilma poegi saamata jagati territoorium Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Lüneburgi vürstkonna, sama hertsogkonna Calenbergi vürstkonna ja Hessen-Kasseli maakrahvkonna vahel. Hoya krahvid olid aastal 1512 juba tunnustanud Welfidest Braunschweig-Lüneburgi hertsogid oma lääniisandaiks.

Pärast Austria-Preisi sõda aastal 1866 annekteeriti ala koos Hannoveri kuningriigiga Preisimaa poolt.

Hoya krahvid

[muuda | muuda lähteteksti]

Hoya krahvide valitsemisaastad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vana liin 1202–1345

[muuda | muuda lähteteksti]

Hoya liin 1345–1497 (alamkrahvkond)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1345–1383 Gerhard III
  • 1383–1428 Otto III
  • 1428–1451 Otto V
  • 1451–1497 Otto VII ja 1457–1503 Friedrich (ühiselt)

Nienburgi liin 1345–1582 (1345–1497 ülemkrahvkond)

[muuda | muuda lähteteksti]

Krahvid piiskopitoolil

[muuda | muuda lähteteksti]

Verdeni piiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mindeni piiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1253–1261 Wedekind von Hoya
  • 1397–1398 Gerhard von Hoya
  • 1436–1473 Albrecht von Hoya

Bremeni peapiiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1442–1463 Gerhard von Hoya

Osnabrücki piiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]

Münsteri piiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]

Paderborni piiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]

Hildesheimi piiskopid

[muuda | muuda lähteteksti]

Teised persoonid krahvidünastiast

[muuda | muuda lähteteksti]