Vestfaal

Allikas: Vikipeedia
Reini jõe kaart
Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh Vestfaalia, Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).

Vestfaal (saksa Westfalen [vɛstˈfaːlən]) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.

Saksimaa piirkonna põhjaosa Weseri ja Rein alamjooksul (saksa keeles Niederrhein) on nimetatud ajalooallikates umbes 800. aastal Vestfaaliks, piirkonda Weseri ja Elbe vahel Ostfaaliks ja piirkonda Weseri jõe mõlemal kaldal Engerniks. Engerni piirkonna nimi kadus käibelt keskajal ja mõlema piirkonna kohta kasutati ühiselt nime Vestfaalia.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vestfaal (West ja falen > felden) tähendab läänetasandikke. Seda piirkonda hakati nõnda kutsuma keskajal, kui see oli üks Saksi hertsogkonna valdusi, kõrvuti Ostfaali (Ostfalen) ja Engerniga.

1180. aastal asutas keiser Friedrich Barbarossa Vestfaali hertsogkonna. See hõlmas siiski vaid väikese piirkonna kogu Vestfaalist. Mõjukaimateks keskaegseteks valitsejateks olid seal hoopis Kölni peapiiskop, Braunschweig-Lüneburgis valitsenud Welfid ja Münsteri piiskop. Kesksel kohal olid Vestfaalis ka Marki krahvkond ja Osnabrücki linn.

Vestfaalist ja selle lähistel asuvalt Reinimaalt (Rheinland) oli pärit enamik Liivi ordu rüütelvendi.

Vestfaal on tuntud ka tänu seal 1648. aastal sõlmitud Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahule (õigemini Vestfaali rahudele), mis sõlmiti Osnabrückis ja Münsteris.

Napoleoni sõdade, Neljanda koalitsiooni sõja tulemusel rajas Napoleon I 1807. aastal Põhja-Vestfaalis Joachim Murati valitsetava Bergi suurhertsogkonna ja idaosas Prantsuse esimesest keisririigist sõltuva, Napoleoni venna Jérôme Bonaparte'i valitsetava Vestfaali kuningriigi, mis hõlmas lisaks ajaloolistele Vestfaali aladele ka idapoolseid, peamiselt Preisimaa kuningriigile kuulunud maa-alasid, mis asusid Hessenis, Hannoveris, Braunschweigis ja Ostfaalis.

 Pikemalt artiklis Vestfaali kuningriik

1813. aastal see riik likvideeriti, kuid 1815. aastal Viini kongressil loodi Preisimaa kuningriigile kuuluv Vestfaali provints, mis ajaloolisest piirkonnast hõlmas küll vaid lõunaosa.

Pärast Teist maailmasõda moodustati aga Vestfaali ja Reini provintsist ning Lippe vabalinnast Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa.