Düren
| Düren | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Püha Martini kirik Dürenis | |||
|
| |||
| Pindala: 85 km² | |||
Elanikke: 93 323 (31.12.2023)[1] 
| |||
|
| |||
| Koordinaadid: 50° 48′ N, 6° 29′ E | |||
  | |||
Düren on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Düreni kreisi keskus. Asub Ruri jõe ääres.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Düreni ajalugu algab üle 2000 aasta tagasi, kui seal elanud keldid rajasid Durumi kindluse. Pärast kelte elasid seal germaani hõimud, kelle roomlased Julius Caesari juhtimisel alistasid. Pärast Rooma võimu langemist 5. sajandil valitsesid linna frangid. Kuningas Pippin Lühike korraldas linnas sageli oma nõupidamisi ja tegi Villa Duriast oma lossi. Karl Suur külastas linna sageli.
13. sajandi alguses sai Düren linnaõigused. 17. sajandist alates oli linn paberitööstuse keskus. 1812. aastal oli linnas 17 paberivabrikut.
1794–1815 oli Düren Prantsusmaa valduses ja läks seejärel Preisimaa koosseisu.
20. sajandi alguses oli Düren üks Saksamaa rikkamaid linnu.
16. novembril 1944 heitsid 474 Suurbritannia kuningliku õhuväe lennukit Dürenile 21 minuti jooksul 2752 tonni pomme. 99% Düreni kesklinnast hävis, hukkus 3126 inimest.[2][3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Register of German municipalities (2023). Vaadatud 16.11.2024.
- ↑ Aare Kartau:UNUSTATUD TRAGÖÖDIA: Briti lendurid tegid Saksa linna 21 minutiga maatasa Õhtuleht, 16. november 2025. Vaadatud 17. novembril 2025
- ↑ Monument "Angel of Flames" TracesOfWar. Vaadatud 17. novembril 2025