Abava ürgoru looduspark

Abava ürgoru looduspark
Dabas parka "Abavas senleja"
Koordinaadid	57° 4′ 47″ N, 22° 22′ 22″ E
Pindala	148,58 km²
Tüüp	looduspark
Moodustatud	1957

Abava ürgoru looduspark (läti Abavas senleja) on looduspark Lätis Kuramaal Tukumsi piirkonna Kandava linnas ning Kandava ja Matkule valla territooriumil, Talsi piirkonnas Sabile linnas ning Abava ja Gibuli valla territooriumil, Kuldīga piirkonnas Renda ja Rumba valla territooriumil ning Ventspilsi piirkonnas Ugāle, Zlēkase ja Usma valla territooriumil.

Kaitseala loodi 1957. aastal, kaitsmaks Ida-Kuramaa kõrgustiku Abava jõe orgu ja Abava ürgorgu. Toona võeti kaitse alla Kandava ja Renda vaheline lõik. Aastal 1977 laiendati kaitstavat ala, selle pindaks kujunes 6697 hektarit. Tänapäeval on kaitseala pindala 148,58 km², nõnda on tegemist suurima looduspargiga Lätis. Vanim looduskaitsealune osa on seal aga Čuža soo, mis võeti kaitse alla juba aastal 1927 kui Läti ainuke põõsasmarana kasvukoht, lisaks asus seal veel väävlirikka veega Kuradisilma allikas. Tänapäeval moodustab sealne soo looduspargi koosseisus oleva hoiuala.

Kaitseala eesmärk on kaitsta piirkonna maastikku, ökoloogilisi ja kultuuriloolisi väärtuseid, sealhulgas Sabile ja Kandava linnasid ja Pedvāle vabaõhumuuseumi. Loodusparki jäävad ka mitmed geoloogilised kaitsealad, nende seas ka Valgale kosk, Īvande kärestik, Abava Kuradikivi, Abava Kuradikoobas, Abava juga, Māra kambri koobas. Kaitsealal asub mitmeid Läti aladel haruldasi biotoope nagu loopealsed ja lubjarikkad allikasood. Ka on kaitseala looduslike kaitstavate rohumaade pindala suurem kui ühelgi teisel Läti kaitsealal, seal asub 13% Läti looduslikest rohumaadest. Sealt on leitud 252 looduskaitsealust liiki. Kaitstavaid biotoobitüüpe on maitsealal kokku 28.

Loodusparki jääb ka Kandava linn

50,15% kaitsealast võtab enda alla mets, 28,55% põllumajanduslik maa ja 1,84% veekogud. Sealse aluskorra moodustavad Amata ja Gauja lademete kivimid (liivakivi, savi, aleuriit, dolomiit, domeriit, paas, kips). Kaitseala lõunaosas, Amula ja Imula orgudes paljanduvad ka nooremad Amula kihistu kivimid (liivakivi, savi, aleuriit, dolomiit, domeriit, paas, kips, mergel). Looduspargi keskmeks on seitsme terrassiga Abava ürgorg.

Sealsetest metsadest võib leida laialehist kareputke, mets-kuukressi, lood-angervart. Sealsetes vanades loodusmetsades kasvab Helleri ebatähtlehik, kohati ka kolmehõlmaline batsaania. Sealsetel paljanditel kasvab suur soomukas. Sealsed nõrglubja-allikad on ainsaks paigaks Lätis, kus kasvab looduslikult põõsasmaran, nende juures elavad ka teelehe-mosaiikliblikas, vasakkeermene pisitigu, suur-rabakiil, vareskaera-aasasilmik ja sõõrsilmik. Abava jões elab paks jõekarp, seal kasvab ka süstlehine konnarohi. Teised olulisemad haruldused on karvane maarjalepp, kaunis kuldking, soohiilakas, palu-karukell ja roheline hiidkupar.

Sealsest faunast on haruldasim linnuliik merikotkas, kes kaitsealal üksikutes kohtades vahel pesitseb. Looduspark on üks vähestest paikadest Lätis, kus esinevad kõik sealsed nahkhiireliigid. Sealne kaitseala on üks nahkhiirte poolest rikkamaid Läti kaitsealasid, jäädes alla üksnes Gauja rahvuspargile; neist levinuim on põhja-nahkhiir. Kaitsealal elab kohati ka eremiitpõrnikas.

Čuža soo

Čuža soo

Looduspark osa moodustab Kandava vallas asuv 96 hektari suurune Čuža soo ('maranasoo') hoiuala, mis võeti kaitse alla juba aastal 1927 kui Läti ainuke põõsasmarana kasvukoht, lisaks asus seal veel väävlirikka veega Kuradisilma allikas. Aastal 1957 oli sealse kaitseala pindala 70 hektarit. Aastal 1977 moodustati sinna 131,2 ha suurune botaaniline kaitseala. Tänapäevastes piirides on sealne hoiuala aastast 1999.

Soo põhjaosa asub Daugava lademe dolomiidil ja merglil, mis paiknevad 10 meetri sügavusel. Lõunapoolne osa asub Katlesi, Stipini, Ogre ja Amula kihistute liivakivil. Hoiualast katavad 62,1 hektarit metsad.

Sealsed väärtuslikud biotoobid on lubjarikkal mullal asuvad kuivad niidud, pärna-vahtra kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad, mineraalainerikkad allikad ja allikasood ning aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood. Hoiualal elavad vasakkeermene pisitigu, suur-kuldtiib, teelehe-mosaiikliblikas ja rulltigu. Soos elab 1326 liiki päevaliblikaid, mis moodustab 53,5% kõigist Lätis leitud päevaliblikaliikidest. Väärtuslikemaks koosluseks loetakse seal aga põõsasmarana-loopealset. Kokku on hoiualal 25 biotoopi.

Lisaks põõsasmaranale kasvavad seal veel harilik rass, püramiid-akakapsas, pruun sepsikas, raudtarn, pääsusilm, Pallase kuslapuu, harilik käoraamat, tömbijuurene koeratubakas, hall käpp, aas-hundihammas, harilik võipätakas, siberi võhumõõk ja harilik porss. Sammaldest kasvavad seal laialehine pungsammal, ümaralehine peensammal, rabamüülia, harilik viherik, harilik meelik, harilik tiivik, harjastiivik, soovildik, harilik laanik, suur tömptipp, koldjas ebatömptipp, kahkjas peekersammal, kahehambuline kammtupik, erilehine kammtupik, väike raunik, sarnas-lehiksammal, harilik palusammal, niidukäharik, kivi-lõhiksammal, mets-lehiksammal, suur lehiksammal, harilik sanioonia, harilik punaharjak, harilik hellik, täht-kuldsammal, preissia, kähar pellia, kaunis skorpionsammal, kahetipuline niitsammal, suur niitsammal, harilik lumilehik, kivihärmik, hall rahnik, harilik korbik, korbasõõrik, läikulmik, roomav sõõrsammal, harilik paelsammal, harilik lõhistanukas, madal keerdsammal, habras keerdsammal, lood-keerdsamma, sõnajalg-nöörsammal, lood-jõhvsammal, kollakas barbula, punakas barbula, harilik teravtipp, erilehine kammtupik, lainjas kaksikhammas, Mülleri kottsammal, raba-kaksikhammas, püstlehine kaksikhambake, pisisuu-krässik, kitsalehine turbasammal, kännukatik, metsakäharik, pudelpõisik, lillakas turbasammal, pruun turbasammal, metsehmik, longus pirnik, väike sõrmiksammal, kähar sulgsammal ja harilik lõhistanukas.

Soost on leitud 69 liiki linde, neist 64 on seal ka pesitsejad. Neist kaitse all on rukkirääk, jääkoskel, valge-toonekurg, sookurg, tamme-kirjurähn, nõmmelõoke, punaselg-õgija, väike-kärbsenäpp ja väänkael. 19. sajandil märgati seal kahel korral mustpea-tsiitsitajat. Kuna hoiuala on teoreetiliselt sellele linnule sobilik pesitsuspaik ja Läti merele lähedasematel aladel on ta üksijuhtumitel ka pesitsenud, siis on see osalt kaitse all ka kui tsiitsitaja võimalik pesitsuspaik. Roomajaist elavad seal arusisalik, kivisisalik, harilik rästik ja nastik. Kahepaiksetest on soo koduks tiigikonnale, rabakonnale, rohukonnale, harilikule kärnkonnale, harivesilikule ja tähnikvesilikule.

Välislingid

• Infot looduspargi kohta (läti keeles)