Kandava vald

Allikas: Vikipeedia
Kandava vald

läti Kandavas pagasts

Pindala: 165 km²
Elanikke: 1248 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,6 in/km²
Keskus: Kandava
Valla maastik

Kandava vald (läti keeles Kandavas pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kandava linnaga, Zemīte, Vāne, Matkule, Cēre, Jaunsāti ja Pūre vallaga ning Talsi piirkonna Abava, Virbi ja Strazde vallaga.

Valla pindala on 165 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1499 inimest.[2] Valla keskus on Kandava linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kandava valla aladel asusid varem Aizdzire mõis (võõrandamise ajal kuulus sellele 2487 ha maad), Kalna mõis, Kandava riigimõis (võõrandamisel pindala 490 ha), Kandava kirikumõis (võõrandamisel pindala 413 hektarit), Kandava metsaülemamõis (võõrandamisel oli selle pindala 145 ha), Daigone mõis pindalaga 251 ha, Rūmene mõis pindalaga 617 ha, Līga karjamõis pindalaga 147 ha ja Putnēni mõis pindalaga 360 hektarit.[3] Valla vana saksakeelne nimetus oli Kandau. Aastal 1935 oli selle pindala 180 km².

Aastal 1945 moodustati vallas Kandava, Aizdzire, Daigone ja Līga külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1957 liideti Līga ja Kandava külanõukogu Kandava linnaga, kus nad moodustasid kandava linna maaterritooriumi. Aastal 1967 liideti osa sellest Aizdzire külanõukoguga. Aastal 1975 liideti Kandava linna maaterritooriumiga osa Pūre ja Aizdzire külanõukogu maid. Kaks aastat hiljem ühendati aga kogu maaterritoorium Aizdzire külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati Aizdzire külanõukogust vald.[4] Aastal 1991 nimetati see ümber Kandava vallaks. Aastal 1996 liideti Cēre ja Kandava valla maad Kandava linnaga, kus need moodustasid Kandava linna maaterritooriumi. Aastal 1997 liideti sellega veel Matkule ja Zemīte vald. Aastal 1999 moodustati Kandava linna maaterritooriumist Kandava piirkond.[5] 2009. aastal vald taastati kui Kandava piirkonda kuuluv haldusüksus. Aastal 2021 liideti vald Tukumsi piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kandava kirikumõisa hoone, hiiepaigad Melderi Kuradikoobas ja Melderi kuradikivi, Čāpuļi linnamägi ja hiiepaik Čāpuļi Ohvrimägi või palvemägi.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valda läbib Abava jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Amula.

Looduskaitse all on Mācītājmuiža tammed, Kalniņi tamm, Kalnamuiža kaldapealne (osaliselt Matkule vallas), Kalnmuiža elupuu, Abava Kuradikoobas, Rūmene allee, Elki kalmistu lehis, Ozolāji mänd, Ozolāji tamm ja Kuradisilma allikas, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valla keskosa jääb Abava ürgoru looduspargi territooriumile.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal elas vallas 1298 lätlast, 67 venelast, 32 valgevenelast, 15 ukrainlast, 9 poolakat ja 6 leedulast.[8]

Vallas on järgmised külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Aizdzire mazciems 57 (2006)
Griepciems mazciems 22 (2006)
Kalnmuiža mazciems 19 (2006)
Kandavas stacija vidējciems 181 (2006)
Kurzemnieki mazciems 18 (2006)
Līgas dzirnavas mazciems 37 (2006)
Līgciems mazciems 16 (2006)
Mazrūmene mazciems 18 (2020)
Mežmuiža mazciems 18 (2006)
Mustene mazciems 48 (2006)
Plosti mazciems
Rēzesciems mazciems 12 (2006)
Rūmene vidējciems 75 (2006)
Žagariņi skrajciems 15 (1999)
Valdeķi vidējciems 139 (2021)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. Latviešu konversācijas vārdnīca. VIII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 15 363. sleja.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]