Amata lade

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Riežupe liivakivikoopad asuvad Amata lademes

Amata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade.[1] Amata lademe all lamab Gauja lade ja temal lasub Pļaviņase lade.

Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Amata kihistu. Lademe vanus on 370...373,5 miljonit aastat.

Lademe paksus Eestis on 12–21 m,[1] Läti aladel aga 20–30 meetrit.

Lademe avamusala kulgeb vööndina Mõnistest Petserini. Vööndi laius on 5–10 km.[1]

Lade paljandub näiteks Piusa jõel.[1] Piusa jõe ürgoru üks paljand Vana-Vastseliinas on võetud Amata lademe tüüpläbilõikeks, seal on lademe paksus Eesti aladele erandlikult 30 meetrit.[3]. Lätis paljandub see Gauja vasakpoolsete lisajõgede Amata ja Rauna ürgorgudes, samuti ka Kuramaal Kuldīga ümbruskonnas ning Abava ürgorus Sabile ja Renda vahel.[4] Amata ürgoru Ainava kallas on lademe stratotüübiks.[5]

Lademe kivimkoosseisus on palju kilta, ent paljandites domineerib liivakivi.[6] Lademe alumised kivimid on Devoni kivimitele ebatüüpilise kaldega, laskudes põhja pool sügavamale.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 20.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Amata tüüpläbilõige Vahtseliinas Eesti Looduse Infosüsteemis (vaadatud 18.04.2013)
  4. Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte
  5. Amatas krastu skaistie ieži un ainavas. Guntis Eniņš
  6. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 17.02.2013)
  7. Devonskoe terrigennoe osadkonakoplenie na glavnom devonskom pole V Kuršs; Riga : Zinatne, 1992.