Ugāle vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ugāle vald

läti Ugāles pagasts

Vapp

Pindala: 292,2 km²
Elanikke: 1965 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,7 in/km²
Keskus: Ugāle
Ugāles pagasts LocMap.png
Ugāle linnamägi

Ugāle vald (läti keeles Ugāles pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Piltene, Usma, Pope, Puze, Zlēkase ja Tārgale vallaga, samuti ka Kuldīga piirkonna Rumba vallaga.

Valla pindala on 292 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2238 inimest.[2] Valla keskus on Ugāle küla. Vallavanemaks on Helēna Mendrišora.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju Ugahlen. Aastal 1935 oli valla pindala 190,6 km² ja seal oli 2183 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Ugāle, Māteri ja Vecbirznieki külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 ühendati Ugāle külanõukoguga likvideeritav Modese külanõukogu, aastal 1954 aga Māteri külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad jõed on Abava jõgi ja Rinda jõgi. Järvedest asuvad vallas Puze valla piiril 4,4 hektari suurune Dūņezers ja 5,205 km² suurune Puze järv.

Looduskaitse all on Vecumi rändrahn, Vēlogi tamm ning arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb 19 hektari suurune Kroja metsade hoiuala, osalt jääb valla lõunaossa ka Pluči raba hoiuala. Lisaks jääb osa valla lõunaosast Abava ürgoru maastikukaitsealale.[6]

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Būdiņi muinaskalmed, Jaunvietase linnamägi, Ugāle luteri kirik, sealsed 19 kirikuliste pinki, kaks ahju, kantsel, altar, orel ja oreli noodivihik, Veckušķi Püha tamm, hiiepaik Puuslikupärn, Krišiņi muinaskalmed, hiiepaik Māteri Kuradijälje kivi, Moricsala asulakoht ning Ugāle linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Rāpati muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Sirgumi muinaskalmed, Sirgumi küla asupaik, keskaegne kalmistu Muliki Kalmemägi, Modmuiža muinasasula, Māteri asulakoht, Ceriņi muinaskalmed, Pilsgaļi asulakoht, Muižkalni keskaegne kalmistu ehk Kindraliküngas, Laukgaļi muinaskalmed, Košķēni asulakoht ja Lamiķi muinaskalmed.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1841 lätlast, 197 venelast, 22 valgevenelast, 62 ukrainlast, 12 poolakat ja 16 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Ciesengure skrajciems 14 (2015)
Cirkale skrajciems 16 (2015)
Dzirciems skrajciems 10 (2015)
Dzirnavas mazciems 32 (2015)
Māteri skrajciems 33 (2019)
Modes skrajciems 28 (2015)
Rāpati skrajciems 15 (2019)
Sirgumi skrajciems 10 (2015)
Ugāle lielciems 1584 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ventspils novads (vaadatud 19.01 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]