Abava vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Abava vald

läti Abavas pagasts


Pindala: 160,5 km²
Elanikke: 1093 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,8 in/km²
Keskus: Sabile
Abavas pagasts LocMap.png
Asend Lätis
Abava jõgi

Abava vald (läti keeles Abavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sabile ja Stende linnaga ning Lībagi, Ģibuļi ja Virbi vallaga, lisaks veel Kandava piirkonna Matkule ja Kandava vallaga ning Kuldīga piirkonna Kabile ja Renda vallaga.

Valla pindala on 160,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1164 inimest.[2] Valla keskus on Sabile linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Pilskalna iela 6, vallavanem on Zigmunds Brunavs.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub varasema Valgale valla aladel, mille vana saksakeelne nimetus on Walgalen. Aastal 1935 oli selle valla pindala 61 km². Aastal 1945 moodustati vallas Abava ja Valgale külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Abava külanõukoguga likvideeritav Valgale külanõukogu, aastal 1954 aga osa Zīle külanõukogust. Aastal 1971 liideti osa Abava külanõukogu maadest Sabile linnaga, ent aastal liideti osa Sabile maadest Abava külanõukoguga. Aastal 1975 arvati osa Abava külanõukogust Renda ja Ģibuļi külanõukogudega, osa Renda külanõukogust liideti aga Abava külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastal 2000 liideti vald vastmoodustatud Sabile piirkonnaga, mille alad 2009. aastast kuuluvad Talsi piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecvalgale saali interjöör, Sabile kirikumõisa hoonetekompleks, Pedvāle mõisa hoonetekompleks, Fircks-Pedvāle mõisa hooned, Briņķi-Pedvāle mõisa hooned, Valgale muinaskalmed, Valgale linnamägi, Ezernieki muinaskalmed, Brasliņi muinaskalmed, Rumba linnamägi, Tojāti asulakoht ja muinaskalmed ning hiiepaik Valgale Kirikumägi.[5] Kohaliku kaitse all on Mazvalgale muinaskalmed, Lazdi künka muinaskalmed, Priežlejase keskaegne kalmistu, Kliņģi muinaskalmed, Strautiņi muinaskalmed, Zunnase muinaskalmed, Ģederti muinaskalmed, Veģi muinaskalmed, Āži künka muinaskalmed ja Jaunmājase keskaegne kalmistu.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla tähtsaim jõgi on Abava jõgi, teised suuremad jõed on selle lisajõed Valgale jõgi ja Virbupe jõgi. Looduskaitse all on Virsaiši kosk, Mežtiņi tamm, Svente tammed, Abava juga, Tojāti saar, Tojāti künnapuu, Drubazase vaher, Ausma tamm, Kuzese 1. elupuu, Krāģi vaher, Pedvāle pärn, Pedvāle pöögid, Briņķi tammed, Briņķi harilik valgepöök, Veģi tammed, Sudmaļi kärestikud, Gravase tamm, Ādiņi tammed ja kaheksa nimeta põlispuud. Valda läbib Abava ürgoru maastikukaitseala.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1472 lätlast, 37 venelast, 8 valgevenelast, 10 ukrainlast, 1 poolakas ja 8 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Briņķi mazciems
Dreimaņciems skrajciems 39 (2020)
Lielvirbi mazciems 38 (2020)
Lipsti mazciems 5 (2006)
Lūši mazciems 32 (2006)
Mazvirbi mazciems 28 (2020)
Pedvāle mazciems 18 (2020)
Režas mazciems 56 (2006)
Rinkule mazciems 49 (2020)
Rumbciems skrajciems 5 (2006)
Tojāti mazciems 45 (2006)
Valgale vidējciems 59 (2020)
Veģi aprūpes ciems 208 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Talsu novads, vaadatud 17.10 2017
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]