Kuritöö ja karistus

Allikas: Vikipeedia
Kuritöö ja karistus
"Kuritöö ja karistuse" esmatrüki tiitelleht
Originaali pealkiri Преступление и наказание
Autor Fjodor Dostojevski
Tõlkija A. H. Tammsaare
Päritolumaa Venemaa
Keel vene
Žanr romaan
Kirjastaja Русский вестник (originaal)
Loodus (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1866 (originaal)
1929 (eesti keeles)
Lehekülgi 683
ISBN ISBN 9788498198607

"Kuritöö ja karistus" on vene kirjaniku Fjodor Dostojevski psühholoogiline romaan. Raamatuna ilmus 1866. aastal.

Dostojevski alustas romaani kirjutamist 1865. aasta suvel. Mängusõltuvuse tõttu oli kirjanik raskes rahalises olukorras. Äsja oli surnud ta vend Mihhail ning lisaks oli Dostojevski laenuandjatele võlgu suure summa raha. Olukorra lahendamiseks kirjutas Dostojevski kirjastaja Katkoviga alla lepingu, mis pidi ta võlad pärast romaani ilmumist tasuma.

Dostojevski tahtis raamatus lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi ning need saidki romaani peamisteks joonteks.

"Kuritöö ja karistus" on koos epiloogiga jaotatud kuude ossa. On märgatud, et raamatus on omapärane sümmeetria: kolm esimest osa jutustavad kuritööst ja kolm viimast karistusest. Lisaks on peategelaste nimedel vene originaaltekstis n-ö topelttähendus. Näiteks tähendab Raskolnikov (raskol) vene keeles lõhestatust, Razumihhin (razum) mõistlikkust ja Lužin (luža) lompi.

Eesti keelde tõlkis romaani A. H. Tammsaare 1923. aastal, aga see ilmus alles 1929. aastal. Raamatul oli Tammsaare loomingule suur mõju.[1]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaene Peterburi üliõpilane Rodion Raskolnikov peab ennast moraalselt kõrgemalseisvaks isikuks ja tapab õilsatel kaalutlustel kaks inimest. Seejärel ta kannatab, kahetseb, annab ennast üles ja saadetakse Siberisse.

Viiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eerik Teder: A.H. Tammsaare ja F. Dostojevski. – Keel ja Kirjandus, nr 7/1997, lk 465.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]