1880

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1876 | 1877 | 1878 | 1879 | 1880 | 1881 | 1882 | 1883 | 1884 | ► | ►►

1880. aasta (MDCCCLXXX) oli 19. sajandi 80. aasta.

Sündmused Eestis

Valmis Uulu kirik.
Lutheri vabrik alustas mööblitootmist.
1. jaanuar^[viide?] – alustas tööd Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool.
27. jaanuar (vkj 15. jaanuar) – avati Tallinna Raudtee Tehnikakool^[1]. Kooli avamisest sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis^[1].
1. märts (vkj 18. veebruar) – Balti rüütelkonnad esitasid Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu^[1].
23.–25. juuni (vkj 11.–13. juuni) – Tallinnas toimus III üldlaulupidu.
12. juuli (vkj 30. juuni) – Venemaa keiser kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole^[1]. See oli eriline seetõttu, et nende koolide asutamine ei olnud ülevenemaalise põhimäärusega kooskõlas^[1].
15. juuli (vkj 3. juuli) – asutati eesti esimene naisorganisatsioon Eesti Aleksandri-komitee Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli Lydia Koidula õde Eugenie Rosenthal^[1].
6. oktoober (vkj 24. september) – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna^[1].
9. oktoober (vkj 27. september) – toimus Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutamiskoosolek^[1].
7. november (vkj 26. oktoober) – Jakob Hurt sai Peterburi Jaani koguduse õpetajaks^[1].
13. november (vkj 1. november) – Johann Voldemar Jannsen sai rabanduse ja oli sunnitud avalikust elust eemalduma^[1].
15. november (vkj 3. november) – asutati Vene Tehnika Seltsi Eestimaa osakond^[1].
30. november (vkj 18. november) – endise 4-klassilise kreiskooli alusel loodi Tartu Reaalkool^[1].
Ilmus Eduard Bornhöhe "Tasuja"^[1].

Sündmused maailmas

2. august – Suurbritannia parlament kinnitab Greenwichi meridiaani aja ametliku ajana, 1657. aastast oli Greenwichi meridiaani aega kasutatud ainult merenduses.

Sündinud

22. veebruar – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
24. veebruar – Mihkel Klaassen, riigikohtunik
1. märts – Lytton Strachey, Briti kirjanik ja kriitik
12. märts – Jaan Soots, Eesti sõjaväelane
5. mai – Herman de Wetter, baltisaksa päritolu fotograaf
6. mai – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
9. mai – Mihkel Lüdig, eesti helilooja
12. mai – Lincoln Ellsworth, Ameerika Ühendriikide polaaruurija
25. mai – Eižens Laube, läti arhitekt
10. juuni – André Derain, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
13. juuni – Taavet Mutsu, eesti kirjastaja
17. august – Leo Ascher, juudi päritolu Austria helilooja ja jurist
30. oktoober – Georg Johannes Parikas, eesti fotograaf
6. november – Robert Musil, austria kirjanik
28. november – Aleksandr Blok, vene luuletaja
8. detsember – Johannes Aavik, eesti keeleteadlane
31. detsember – George Marshall, USA sõjaväelane ja riigimees, kes pälvis Nobeli rahuauhinna Marshalli plaani eest

Surnud

28. aprill – Konstantin von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
8. mai – Gustave Flaubert, prantsuse kirjanik
3. juuni – Marija Aleksandrovna, Venemaa keisrinna
9. juuli – Pierre Paul Broca, prantsuse arst ja antropoloog
1. oktoober – Aleksandr Ozerski, vene geoloog
3. oktoober – Adolphe-Félix Cals, prantsuse maalikunstnik
5. oktoober – Jacques Offenbach, saksa juudi päritolu prantsuse romantiline helilooja, dirigent, tšellist ja impressaario
28. oktoober – Edouard Séguin, prantsuse arst ja õpetaja, vaimupuudepedagoogika rajaja

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148

[1]