Eižens Laube

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eižens Laube (1913)

Eižens Laube (25. mai 1880 Riia21. juuli 1967 Portland, USA) oli läti arhitekt, Läti rahvusromantilise stiili peamine esindaja arhitektuuris.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eižens Laube sündis 25. mail 1880 Riias Smiltenest pealinna elama asunud pottsepa perekonnas.[1] Aastal 1899 lõpetas ta Riia reaalkooli ja asus õppima arhitektuuri Riia Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1906. aastal.

Pärast õpinguid töötas mõnda aega Konstantīns Pēkšēnsi arhitektuuribüroos ja reisis palju Euroopas. Juba tudengina käis ta 1904. aastal Soomes, aastal 1909 viibis Rootsis, Taanis ja Saksamaal, 1910. aastal külastas Saksamaad ja Prantsusmaad.[1]

Aastail 1907–1917 töötas õppejõuna Riia Polütehnilise Instituudis, seejärel aastail 1919–1944 Läti Ülikoolis (mõlemad tänapäeval Riia Tehnikaülikool). Eižens Laube oli Läti Ülikooli audoktor (1930), arhitektuuriteaduskonna rektor (1922) ja dekaan aastatel 1919–1922, 1932–1934, 1938–1940.[1]

Aastal 1938 asutas esimese Läti arhitektuuriajakirja "Latvijas Architektūra". Ajakiri ilmus 1938–1940.[1]

Aastal 1944 emigreerus Saksamaale Berliini, hiljem asus elama Hamburgi ja seejärel Pinnebergi, kus töötas Balti Ülikoolis.[1]

Aastast 1950 kuni elu lõpuni elas USA-s. Töötas ühes arhitektuuribüroos Washingtoni osariigi pealinnas Olympias.[1] Aastast 1955 elas Portlandis.[1]

Eižens Laube suri 21. juulil 1967 Oregoni osariigis Portlandis 87-aastasena.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Eižens Laube projekteeris umbes 200 hoonet. Tema esimene suurem töö oli koos Pēkšēnsiga projekteeritud ja väga rikkalikult juugendstiilis dekoreeritud hoone Riias aadressil Tallinas ielā 23.[1] Aastal 1903 valmis Laube ja Pēkšēnsi ühistööna elumaja aadressil Alberta ielā 12. Konstantīns Pēkšēns elas ise selles majas, aga aastast 2009 on majas avatud Riia Art Nouveau muuseum.[2]

Aastal 1908 projekteeris elumaja aadressil Alberta ielā 11. Hoone viimistluses on kasutatud looduslikke materjale, sh tuffi ja puitu, ning seda ilmestavad rahvuslikud mustrid.

Eižens Laube üheks viimaseks tööks Lätis sai Riia lossi rekonstrueerimine (1935–1939). Selleks ajaks oli loss juba kohandatud Läti Vabariigi presidendi residentsiks, aga Laube projekteeris sellele veel juurde nn Kolme tähe torni ja muutis presidendi esindusruumidest punase saali kujundust, vestibüüle jms.

Raamatud [1][muuda | muuda lähteteksti]

  • "Krāsu un formu loģika" (1921)
  • "Raksti par arhitektūru" (1960)

Publikatsioonid [1][muuda | muuda lähteteksti]

  • Par būvniecības stilu. // Zalktis 1908, Nr.4. 145.–148.lpp.
  • Latvijas arhitektūras radīšana. // Latvijas Vēstnesis 1922., 28.sept.
  • Nekustāmo īpašumu vērtēšana Rīgā. // Tehniskais žurnāls 1923.
  • Par skaistuma elementu mūsu jaunajā lauku būvniecībā // Lauku Būvniecība 1925., Nr.1. 4.–8.lpp.
  • Mūsu tagadējā celtniecība. // Latvis 1928., 7.dec.
  • Nākamā monumentālā Rīga. // Jaunākās Ziņas 1928., 15.dec.
  • Lauksaimnieka dzīvojamā māja. // Jaunākās Ziņas 1928., 29.dec.
  • Mākslas iespaids uz reliģisko un ētisko dzīvi. // Jaunais Ceļš 1929., Nr.4. 98.–104.lpp.
  • Arhitektūras izpratne. // Latvijas Universitātes Raksti. – R., 1930. I–XII lpp.
  • Kādā ceļā iegūstama latviski īpatnēja arhitektūra. // Izglītības nedēļas brošūra. – R., 1933.
  • La formation d’Architecte en Lettonie // L’Architecture d’Aujourd’hui 1933.
  • Arhitektūra. Ievads. // Mākslas vēsture: V.Purvīša visp. red. – R., 1934. 9.–14.lpp.
  • Celtnieks Jānis Alksnis. // Latvijas Arhitektūra 1939, Nr.1., 9.–12.lpp.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]