Wäinö Aaltonen

Wäinö Aaltonen
Sünninimi	Wäinö Waldemar Aaltonen
Sündinud	8. märts 1894; Marttila
Surnud	30. mai 1966 (72-aastaselt); Helsingi
Rahvus	soomlane
Haridus	Turu Kunstiseltsi joonistuskool
Tegevusala	skulptuur, maal, teatrikunst
Tuntud teoseid	skulptuurid Eduskunna istungitesaalis

Wäinö Waldemar Aaltonen (8. märts 1894 Marttila (praegu Karinainen) – 30. mai 1966 Helsingi) oli soome kunstnik (skulptor, maali-, teatri- ja medalikunstnik).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Soome rahvusskulptoriks peetav Wäinö Aaltonen sündis külarätsepa pojana 8. märtsil 1894. 1902. aastal kolis pere Turu lähedale Hirvensalo saarele. Pärast rahvakooli lõpetamist asus ta õppima Turu Kunstiseltsi joonistuskooli, kus ta 1910–1915 sai maalikunstniku ettevalmistuse. Skulptoriks õppis ta iseseisvalt.

Esimest korda osales Aaltonen kunstinäitusel Turus 1916. aastal. Tema teosed äratasid tähelepanu ja ta hakkas saama tellimusi. 1917 kutsuti teda osalema "Novembrirühma" näitusele Turus. Noorpõlves huvitasid teda Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse skulptuurid ning soome vanad loomapeakujud. Tema loomelaad oli üldiselt klassitsistlik või realistlik.Tema naisaktide modelliks oli sageli õde Aino.

Aaltonen töötas vaheldumisi Helsingis ja Turus ning käis läbi Bronda kohvikus koos käinud noorte kunstnikega. 1923 käis Aaltonen esimesel välisreisil Berliinis ja Roomas, kus sai mõjutusi kubismist ja futurismist. Need mõjud avaldusid põhiliselt tema maalides ja lavakujundustes. Aaltonen tegi umbes 50 lavakujundust, millest kõige tuntum on Helsingis Svenska Teaternis lavastatud Hagar Olssoni näidendile "Südamepantomiim" (1928).

Juba koolieas hakkas Aaltose kuulmine nõrgenema ja hiljem jäi ta täiesti kurdiks.1925 sõitis ta Londonisse, et ravida oma kuulmist. See ei õnnestunud, kuid Aaltonen tutvus Londoni muuseumidega ja idamaiste skulptuuridega. Aaltose 70. sünnipäeva puhul ehitas Turu linn Aurajoki kaldale temanimelise kunstimuuseumi (Wäinö Aaltosen Museo), mis valmis alles 1967, pärast kunstniku surma.

Aaltonen suri 30. mail 1966. Ta maeti Turu Maaria kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aaltonen oli neli korda abielus. Tema esimene abikaasa oli laulja Aino Pietiläinen, kellega ta abiellus 1920.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Skulptuurid[muuda | muuda lähteteksti]

u 1917 "Tytön pää" (Tüdruku pea)
1917 "Alasti poiss" (Graniittipoika), graniit (varase perioodi peateos)
1917–1941 tsükkel "Neiud"
1918–1919 esimene kangelaskuju, Alastaro
1918–1920 Maria Jotuni
1919 Aaro Hellaakoski portree, pronks
1919 "Opettajani" (Minu õpetaja), marmor (Victor Westerholmi portree)
1919–1921 Savonlinna sangarikuju
1920–1924 "Seisova nainen"
1920–1925 "Istuva nainen"
1923 "Punagraniittinen neito"
1924 "Mustagraniittinen neito"
1924 "Kahlaja" ("Kahlaaja"), valge marmor, naisakt ("Uimaan lähtevä nainen"?)
1924–1925 Paavo Nurmi portree, pronks, Helsingi (riiklik tellimus, tema kuulsaim teos)
1924–1926 "Turun Lilja"
1926 "Musica"
1926–1928 Aleksis Kivi mälestussammas, Tampere
1927–1929 neli sillafiguuri Tamperes (Hämeensilta), pronks ("Eränkävijä", "Veronkantaja", "Kauppias" ja "Suomen neito")
1928 Jean Sibeliuse portree
1930 "Myrsky" (monument Poris Reposaaris)
1931–1932 Eduskunna istungitesaali skulptuurid (aktifiguurid niššides)
1932–1939 Aleksis Kivi mälestussammas, pronks, Helsingi
1934 "Marjatta"
1935 Jean Sibeliuse portree, marmor, Pori, Sibeliuse majamuuseum
1937–1938 soome ümberasujate mälestussammas, USA, Delaware
1934–1940 "Vapauden jumalatar seppelöi nuoruuden"
1948–1949 Aleksis Kivi mälestussammas, Turu
1948–1954 PYP-i peahoone skulptuurid: "Jälleenrakentajat", "Kotkapoika", "Kalvea impi", "Mietiskely", "Äidinrakkaus"
1949–1950 Tampere "Osuustoimintamuistomerkki"
u 1948–1955 Turu ja Göteborg ühismonument "Ystävyys solmitaan", pronks
1950–1952 monument "Rahu", graniit, Lahti (kangelassammas)
1957–1958 President Kaarlo Juho Ståhlbergi kuju Eduskunnahoone ees
1957–1959 President Pehr Evind Svinhufvudi kuju Eduskunnahoone ees
1958–1960 "Genius ohjaa nuoruutta", Turu Ülikooli raamatukogu juures
1960 "Genius Montanus", graniit (praegune Aaltose hauamonument tema soovi kohaselt)
Marssal Mannerheimi hauamonument