Vihula mõis

Allikas: Vikipeedia
Vihula mõis
Härrastemaja
Üldinfo
Ehituse lõpp 18. sajandi esimene pool
Renoveeritud 2008–2012
Aadress Lääne-Virumaa, Haljala kihelkond, Vihula vald
Projekt ja ehitus
Arhitekt Friedrich Modi

Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Vihula valda.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene teave mõisast Vihula piirkonnas on Eesti Rüütelkonna arhiivis säilinud ürik 16. sajandist, mis kinnitab, et perekonna esiisa, Taani rüütel Odvard von Lode saatis Taani kuningat Canute VI-t tema ristikäigul paganliku Eesti vastu aastal 1197 ja vastutasuks teenete eest Taani kuningakoja ees omistati talle suured maa-alad Põhja-Eestis. Reaalse kontrolli maade üle said Taani kuninga vasallid Eestis alles pärast 1219. aastal alanud Põhja-Eesti vallutamist.

Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale.

1531. aastal said Vihula omanikeks perekond Wekebrod. Ewert Wekebrod pärandas 1605. aastal Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga. Helffreichide pere oli mõisa omanik 17. ja 18. sajandil, kes lasid rajada ka esmase barokkstiilis mõisasüdame.

Eestis toimunud Põhjasõja ajal laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus 1703. aasta septembris. Sellest ajast säilinud vanim mõisahoone on nn. Tagamõis, mis ehitati 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone – kõik teised ehitised olid puidust.

1800. aastast on säilinud mõisahoonete nimekiri, mille kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, viljaait, saun, sepikoda, 3 puidust rehielamut, 2 paviljoni, hobusetall, viinavabrik, härjalaut ja kivist vesiveski.

1810. aastal omandas mõisa Alexander von Schubert. Schubertite perekond oli pärit Lääne-Preisimaalt Elbingist. Peamiseks sissetulekuallikaks Schubertite ajal oli piirituse tootmine ja puidumüük. Schubertitele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Pärast I maailmasõda natsionaliseeris Eesti riik Vihula mõisa ja kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku suurfarmina. Aastatel 19411944 asus mõisas Saksa Abwehri Abwehrnebenstelle Revali luurekool.

Pärast II maailmasõda sai mõisast Ubja sovhoos. Aastatel 19511982 asus mõisahoones vanadekodu. 1982. aastal toimus mõisas tulekahju, pärast mida anti hooned üle Viru kolhoosile.

Mõisakompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel.

19. sajandil rajati hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi.

Härrastemaja sai praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoone Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid.

1982. aasta tulekahju järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd.

Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses. Pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja Vihula mõisa ökospaa.

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]