Teekummel

Allikas: Vikipeedia
Teekummel

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Kummel Matricaria
Liik Teekummel
Binaarne nimetus
Matricaria chamomilla
(L.) Rauschert
Sünonüümid
  • Chamomilla chamomilla (L.) Rydb.
  • Chamomilla recutita (L.) Rauschert
  • Chrysanthemum chamomilla Bernh.
  • Courrantia chamomilloides Sch.Bip.
  • Leucanthemum chamaemelum Lam.
  • Matricaria recutita L.
  • Matricaria chamomilla L., p.p.,
  • Matricaria chamomilla L. var. recutita (L.) Grierson
  • Matricaria pyrethroides DC.
  • Matricaria suaveolens L.

Teekummel (Matricaria chamomilla; sünonüümid Chamomilla recutita, Matricaria recutita) on üheaastane kahekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast kummeli perekonnast.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kummeli ladinakeelne nimetus tuleb tema kreekakeelsest nimetusest χαμαίμηλον (chamaimēlon), mis tähendab maaõuna: χαμαί tähendab 'maa peal' ja μῆλον õuna. Nimelt meenutab kummeli lõhn õuna.

Eestikeelses teaduslikus liiginimetuses viitab "tee-" taime kasutamist teetaimena.

Eestikeelsete rahvapäraste nimetuste seas on kanaperse, kaamel, saksakanalill, ubina-hein ja valge ätse.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Teekummeli õisiku läbilõige

Teekummel kasvab 15–40 cm kõrguseks.

Pikad ja kitsad lehed on kaheli- või kolmelisulgjad. Õied on koondunud pööristesse. Õõnes õiepõhi on paisunud ja soomusteta. Õie ääres paiknevad õielehed on valged, seest on õis kollane.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kasvab harilikult inimasustusega aladel kõikjal Euroopas ja Aasia parasvöötmes. Ta on laialt sisse talutud Põhja-Ameerika ja Austraalia parasvöötmesse.

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Kummeli idandid vajavad ellujäämiseks avatud pinnast. Seetõttu kasvab ta teede lähedal, prügimägedel, jäätmaadel ja põldudel, sageli umbrohuna.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kummel on pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivast kuiva pinnast, mille pH on 7,0–7,5, ja palju päikesevalgust.

Kummeli kasvatamisel on soovitatav kahe kummelitaime vahele jätta 15–30 cm vahet. Kummel on umbrohi, mistõttu talle pole erilist väetist tarvis. Kui pinnas on vilets, võib enne istutamist sinna siiski lisada lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Teekummel on väärtuslik ravimtaim, mida kasutatakse eelkõige tema põletikuvastase toime tõttu. Teda tarvitatakse ka kõhuvalu ja tundliku mao korral, kerge unerohuna ja kerge lahtistina.

Tavaliselt võetakse seda sisse taimeteena. Ühe teetassi kohta võetakse kaks teelusikatäit kuivatatud kummeliõisi. Pideva kõhuvalu korral soovitatakse igal hommikul tühja kõhu peale juua tassitäis kummeliteed. Suu limapõletiku korral soovitatakse kummeliteega suud loputada.

2006. aasta uuring näitas, et loomadele on kummelil hulgaliselt kasulikke mõjusid: see aitab krampide ja põletiku vastu, rahustab ja alandab kolesteroolitaset. Loomadel aitab see diabeedi vastu ja rottidel vähendas kummelitee põletuste paranemise aega. Kummeliteel on pisikutevastased omadused ja ta toimib antioksüdandina. Pole päris kindel, et see inimestele samamoodi mõjub.

Kummelitee on näidanud teatud mõju vähirakkude ja herpeseviiruse vastu, kuid arusaadavalt ei ole kummelitee kummagi haiguse ravim.

Inimesel on küllaltki raske kummelit üle annustada. Siiski on suurte annuste korral tähendatud nohu ja oksendamist. Veelgi harvematel juhtudel tekib lööve.

Kummelit kasutatakse kosmeetikas, peamiselt selleks, et aidata kummelilahusega loputades heledaid juukseid pesta.

Mõned tolmulestad, näiteks Psoroptes cuniculi, ei kannata kummelit.

Teekummelit nimetatakse taimearstiks. Arvatakse, et ta parandab teiste taimede kasvu ja tervist, eriti nende, mis toodavad eeterlikke õlisid. Arvatakse, et teekummeli kõrval toodavad nood rohkem eeterlikke õlisid, seevastu mõned taimed, nagu piparmünt, salvei, oregano ja basiilik on teekummeli kõrval tugevama maitse ja lõhnaga.

Kummel arvatakse aitavat seenhaiguste vastu ja nende vältimiseks piserdatakse mõnel pool seemikuid kummelilahusega.

Maist augustini õitsevat ja meeldivalt lõhnavat kummelit kasvatatakse ka ilutaimena.

Kummel on ambroosia sugulane. Mõned inimesed, kes on ambroosia õietolmu vastu allergilised, võivad seda olla ka kummeli õietolmu vastu.

Kummel sisaldab kumariini ja seetõttu tuleb mõningate ravimite, näiteks antikoagulantide, võtmise korral olla kummeliga ettevaatlik.

Sarnaseid liike[muuda | muuda lähteteksti]

Teekummel sarnaneb kesalillega: lehed on ühesugused niitjad, õisikud sama värvi; erinevuseks on, et teekummeli õisikud on palju väiksemad ning kummis (kuhikja) õisikupõhjaga, vastavalt ka kummis kollaste putkõitega osaga korvõisikus.

Sarnased õied on ka harilikul härjasilmal ja valgel karikakral. Neid taimi on kerge eristada lehtede põhjal. Härjasilmal on saagja servaga varrele vahelduvalt kinnituvad lihtlehed. Valgel karikakral on aga sulgjalt lõhestunud, ent mitte niitjad lehed.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]