Harilik härjasilm
 |
See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Härjasilm (perekond), munatoidu kohta vaata artiklit Härjasilm (toit) |
| Harilik härjasilm | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Härjasilma õisik, näha on valged keelõied ja kollased putkõied
|
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Leucanthemum vulgare Lam. |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Sisukord |
Levila ja kasvukoht [muuda]
Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt.
Kasvab kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel, sageli teeservades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti.
Kirjeldus [muuda]
Varre pikkus on 20–60 (kuni 100) cm[1]. Taime juurmised ja alumised varrelehed on äraspidimunajad, ülemised pisut saledamad. Ülemistel varrelehtedel leheroots puudub, alumistel varrelehtedel kuni 1 cm pikkune[1]. Härjasilma leheserv on saagjas või terve.
Taime õisiku moodustavad valged keel- ja kollased putkõied. Õisiku läbimõõt on 3–6 cm[1]. Taim õitseb juunist augustini (harva ka septembrini)[1].
Harilikku härjasilma aetakse sageli segi sarnaste karikakra ja kesalillega.
Sümboolika [muuda]
Harilik härjasilm on Läti rahvuslill.
