Harilik härjasilm

Harilik härjasilm
	; Härjasilma õisik, näha on valged keelõied ja kollased putkõied
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Astrilaadsed Asterales;
Sugukond	Korvõielised Asteraceae;
Perekond	Härjasilm Leucanthemum;
Liik	Harilik härjasilm;
Binaarne nimetus
	Leucanthemum vulgare; Lam.
Sünonüümid
	Chrysanthemum leucanthemum;

See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Härjasilm (perekond), munatoidu kohta vaata artiklit Härjasilm (toit)

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt.

Kasvab kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel, sageli teeservades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Varre pikkus on 20–60 (kuni 100) cm^[1]. Taime juurmised ja alumised varrelehed on äraspidimunajad, ülemised pisut saledamad. Ülemistel varrelehtedel leheroots puudub, alumistel varrelehtedel kuni 1 cm pikkune^[1]. Härjasilma leheserv on saagjas või terve.

Taime õisiku moodustavad valged keel- ja kollased putkõied. Õisiku läbimõõt on 3–6 cm^[1]. Taim õitseb juunist augustini (harva ka septembrini)^[1].

Harilikku härjasilma aetakse sageli segi sarnaste karikakra ja kesalillega.