Tavaline nohu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nohu)
Tavaline nohu
Klassifikatsioon ja välisallikad
Rhinovirus.PNG
Inimestel leviva rinoviiruse molekulaarne pind
RHK-10 kood J00.
RHK-9 kood 460
DiseasesDB 31088
MedlinePlus 000678
MeSH D003139

Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Haiguse sümptomite hulka kuuluvad köha, kurguvalu ehk neelupõletik, tilkuv nina ja palavik ning see kestab tavaliselt 7–10 ööpäeva, mõned sümptomid võivad esineda kuni kolm nädalat. Tavalist nohu võivad põhjustada ligi 200 viirust, neist sagedamini rinoviirused.

Nina-neelupõletik mõjutab eelkõige ülemiste hingamisteede kolme piirkonda: nina, kõri ja nina kõrvalkoopaid (ehk siinuseid). Sümptomid tekivad pigem organismi immuunsüsteemi vastureaktsioonist nakkusele kui viiruste kahjustavast mõjust kudedele. Tähtsaim abinõu haigestumise ennetamiseks on käte pesemine seebiga. Samuti võib abi olla näomaski kandmisest.

Raviga on võimalik kergendada sümptomite mõju, kuid haiguse efektiivsed ravimeetodid puuduvad. Tavaline nohu on inimestel kõige sagedamini esinev nakkushaigus. Täiskasvanud haigestuvad aasta jooksul sellesse viirusnakkusse keskmiselt kaks kuni kolm, lapsed kuus kuni kaksteist korda. Tavaline nohu on inimkonnaga kaasas käinud antiikajast saadik.

Haigustunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavalise nohu harilikud nähud on köha, tilkuv ja kinnine nina ning kurguvalu. Mõnikord lisanduvad neile veel lihaste valu, väsimus, peavalu ja söögiisu puudumine.[1] Kurguvalu ehk neelupõletik esineb umbes neljakümnel protsendil, köha ja lihaste valud umbes pooltel haigusjuhtudest. Täiskasvanutel tavaliselt palavikku ei esine, kuid väikelastel ja imikutel on see tavaline nähtus.[2] Tavalise nohuga kaasaskäiv köha on tagasihoidlikum, kui gripi puhul.[3] Teatud hulk viiruseid võivad põhjustada tavalist nohu ilma sümptomiteta.[4][5] Haiguse ajal ninast ja kurgust väljuv lima värvus võib olla värvitust kuni kollase ja roheliseni ning selle järgi pole võimalik infektsiooni põhjustajat määrata.[6]

Haiguse kulg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nohu algstaadiumis tunneb inimene väsimust ja jahedustunnet, esineb aevastamist ja peavalu. Neile tunnustele lisandub paari päeva jooksul tilkuv nina ja köha.[1] Sümptomid saavutavad oma haripunkti reeglina kaks kuni kolm ööpäeva pärast infektsiooni algust [3] ja kaovad üldjuhul seitsme kuni kümne päeva, harva kuni kolme nädala jooksul.[7] Lastel kestab köha rohkem kui kümme päeva 35–45% juhtudest ning rohkem kui 25 päeva 10% juhtudest.[8]

Tekkepõhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viirused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koroonaviirused kuuluvad nohu tekitajate hulka.

Nina-neelupõletik on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus. Levinumate haigustekitajate hulka kuuluvad rinoviirused (30–80%), mis kuuluvad 99 tuntud serotüübiga pikornaviiruste hulka.[9][10] Teiste haigust põhjustavate viiruste hulka kuuluvad: koroonaviirused (10–15%), gripiviirused (5–15%),[3] paragripi viirused, respiratoorne süntsütiaalviirus, adenoviirused, enteroviirused ja metapneumoviirus.[11] Sageli toimub nakatumine rohkem kui ühe viirusega.[12] Kokku seostatakse nohu tekkega rohkem kui 200 erinevat viirusetüüpi.[3]

Edasikandumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavalist nohu tekitavad viirused levivad aerosoolis, kokkupuutel viirust sisaldava nasaalse sekretsiooniga või muude elutute viiruskandjatega.[2][13] Praegusel ajal pole veel selge, milline neist levimismoodustest on primaarne.[14] Viirused võivad keskkonnas elusana püsida pikemat aega. Inimesed korjavad nad üles üldjuhul kätega ja kannavad siis selle ninna või silma, kus toimub infektsioon.[13] Viiruste levimine on sage koolides ja lasteaedades, kus käib hulgaliselt nõrgema immuunsüsteemiga lapsi ning kus hügieenitingimused on kesised. Seejärel toovad lapsed sageli viirusnakkuse koju, mille tõttu võivad nakatuda ülejäänud pereliikmed.[15] Puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et lennukites tsirkuleeriv õhk kannab haigustekitajaid endaga kaasas.[13] Samas suurendab nakatumise riski haige inimese lähedal istumine.[14] Rinoviiruse puhul levitab haige nakkust eelkõige kolme päeva jooksul alates esimeste sümptomite ilmnemisest, hiljem aga oluliselt vähem.[16]

Ilm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniline rahva seas levinud uskumus on, et nohu võib saada pikemaajalisel jahedama ilmaga väljasviibimise ajal, nt sügisel ja talvel. Sellest tulenevad näiteks inglise- ja saksakeelne haiguse nimetus: common cold ja Erkältung.[17] Keha jahtumise roll nohu tekkimise riskifaktori suurenemisel on vastuoluline.[18] Mõned nohu tekitavatest viirustest levivad eelkõige vastavalt aastaajale, külma või niiske ilmaga.[19] On levinud hüpotees, et see on seotud pikemat aega siseruumides viibimise tõttu,[20] eriti kooli- ja lasteaiahooaja alguses.[15] Kuid see võib olla ka seotud hingamissüsteemi muutustega, millega kaasneb suurem vastuvõtlikkus viirusnakkustele.[20] Kütteperioodil siseruumides esinev kuiv õhk aitab viiruseid kauem õhus hoida ja kaugemale kanda.[21]

Muud levikuvõimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viiruste levikul omab olulist rolli inimeste immuunsus, mis on tekkinud tänu varasemale haiguse läbipõdemisele. Seda on eriti hästi näha nooremate laste seas, kelle seas levib viiruslikke nakkushaigusi sagedamini kui täiskasvanute hulgas.[22] Seevastu on nõrga immuunsüsteemiga organismid haigustele vastuvõtlikumad.[22][23] Väljamagamatust ja alatoitumist seostatakse suurema riskiga haigestuda rinoviirustesse. Mõlemad avaldavad otsest mõju immuunsüsteemi funktsioneerimisele.[24][25]

Patoloogiline füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavalise nohu sümptomid on arvatavalt seotud eelkõige immuunsüsteemi vastureaktsiooniga viirusele [26] ning sõltub viiruse tüübist. Näiteks rinoviirusega nakatumine toimub otsese kontakti kaudu; viirus ühendab end inimese ICAM-1 (inter-cellular adhesion moleculerakkudevahelise adhesiooni molekul) valguga seotud retseptoritega, mis vallandab põletikulise protsessi, mis omakorda tekitab organismi haigustunnused.[26] Sümptomid üldjuhul ei kahjusta nina epiteeli.[3]

Respiratoorse süntsütiaalviirusega (RSV) nakatumine toimub nii otsese kontakti kui ka piisknakkusega (aerosooliga). Viirus paljuneb ninas ja kõris ning liigub siis sageli edasi alumistesse hingamisteedesse. Erinevalt rinoviirustest kahjustab RSV-viirus epiteeli.[27] Paragripi viirus vallandab reeglina põletikulise protsessi ninas, kõris ja bronhides. Nooremate laste puhul võib paragripi viirus tekitada hingetorus selle väikeste mõõtmete tõttu kõridifteeria sümptomeid.[28]

Diagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemiste hingamisteede erinevate viirusnakkuste diagnoos põhineb sageli haiguse tekitatud sümptomitel. Tavaline nohu mõjutab eelkõige nina, kõri (neelupõletik) ja kopse (bronhiit). Samuti on võimalik viirusepoolne erinevate piirkondade üheaegne mõjutamine.[2] Tavalist nohu defineeritakse sageli kui nina limaskesta põletikku koos neelupõletikuga (üldnimetus nina-neelupõletik).[29] Sageli suudab haige ise nina-neelupõletikku diagnoosida.[3] Tavalist nohu põhjustavat viirust määratakse harva [29] ja seda pole praktiliselt võimalik teha ainult sümptomite järgi.[3]

Ennetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käte sage pesemine seebiga on kõige tõhusam viis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ennetamiseks.

Tänapäeval loetakse ainsateks potentsiaalselt efektiivseteks nina-neelupõletikku ennetavateks meetoditeks käte pesemist ja näomaski kandmist. Meditsiiniline personal kasutab lisaks kitleid ja ühekordse kasutusega kindaid. Karantiini kehtestamine ei oma praktilist tähtsust, sest tavalist nohu põhjustavad viirused on väga laialt levinud ja nende esilekutsutud haigustunnused on mittespetsiifilised. Vaktsineerimine on keeruline, sest haigust põhjustavate viiruste hulk on väga suur (ligi 200) ning nad arenevad väga kiiresti.[30] Seetõttu on efektiivse vaktsiini väljatöötamine väga ebatõenäoline.[31]

Kõige tõhusamaks meetodiks viiruste leviku piiramisel (eelkõige laste seas) on osutunud tavaline käte pesemine seebiga. Seejuures pole teada, kas antiviraalsete või antibakteriaalsete lisanditega seebid on tavalistest seepidest tõhusama toimega. Viiruste leviku tõkestamisel võib kasu tuua ka näomaskide kasutamine.[32] Tsinki sisaldavate toiduainete või -lisandite tarbimine võib leevendada nina-neelupõletiku sümptomeid.[33] Regulaarne C-vitamiini sisaldavate toitude tarbimine ei vähenda küll riski haigestuda, kuid võib lühendada selle kestust.[34]

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegusel ajal puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et mingid ravimid või ravimtaimed vähendaksid nina-neelupõletiku kestust.[35] Ravimisega on siiski võimalik leevendada haiguse mõju.[36] Konservatiivsete raviprotseduuride hulka kuuluvad piisav puhkus, vedelike tarbimine ja sooja soolaveega kurgu kuristamine.[11] Oluline osa ravi ajal ilmnevatele paranemismärkidele omistatakse siiski platseeboefekti arvele.[37]

Sümptomaatiline ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümptomaatiliseks raviks kasutatakse sageli lihtsamaid palavikualandajaid ja valuvaigisteid, nagu näiteks ibuprofeen [38] ja paratsetamool.[39] Puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et köharavimid oleksid efektiivsema toimega kui tavalised palavikualandajad. [40] Seetõttu neid ei soovitata anda lastele, kuna puudub piisav teave nende ravimite kasuliku või kahjuliku mõju kohta.[41][42] Kanadas piirati 2009. aastal käsimüügis olevate köha- ja nohuravimite kättesaadavust, mis olid mõeldud alla 6-aastaste laste jaoks, et ennetada nende võimalikku kahjulikku mõju.[41] Dekstrometorfaani väärkasutamise tõttu on selle ravimi kasutamine mitmes riigis keelatud.[43]

Täiskasvanud võivad oma tilkuva nina sümptomit leevendada H1 antagonistidega, kuid nende kõrvalefektide hulka kuulub näiteks unisuse teke.[36] Samuti on efektiivsed mitmed nina limaskesta turset (kinnine nina) vähendavad ravimid.[44] Ipratroopium bromiidi sisaldavad ninatilgad leevendavad tilkuva nina sümptomeid, kuid praktiliselt ei vähenda limaskesta turset.[45] Samas pole teise põlvkonna antagonistid osutunud eriti tõhusateks.[46]

Uurimistööde puudumisel pole täpselt teada, kas suurendatud vedelike tarbimine aitab nina-neelupõletiku sümptomeid leevendada või haiguse kestust lühendada.[47] Samamoodi puuduvad tõendid kuuma ja niiske õhu raviomaduste kohta.[48] Ühe uurimistöö abil on leitud, et rinnale määrimiseks mõeldud salvid aitavad vähendada öösel esinevat köha, nina kinnisust ja uinumisraskusi.[49]

Antibiootikumid ja antiviraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antibiootikumid ei avalda mingit mõju viirusinfektsioonidele ning seetõttu ei avalda nad mingit toimet viirustele, mis põhjustavad nina-neelupõletikku.[50] Nende ravimite kõrvalmõjud on sageli organismile kahjulikud, kuid sellegipoolest kirjutatakse neid tihti välja.[50][51] Antibiootikumide väljakirjutamise põhjuste hulka kuuluvad inimeste kõrged ootused nende positiivse mõju suhtes, raviarsti soov patsienti aidata ning nende ravimite kahjuliku mõju alahindamine.[52]

Nüüdisajal pole mõjusaid antiviraalseid ravimeid, mis raviksid tavalist nohu. Samas on selliste ravimite eeluuringud näidanud positiivseid tulemusi.[36][53]

Alternatiivsed ravimeetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksisteerib paljusid erinevaid tavalise nohu alternatiivseid ravimeetodeid, kuid puudulikud teaduslikud tõendusmaterjalid ei poolda nendest enamiku kasutamist.[36] 2010. aasta seisuga puuduvad tõendid mee või nina läbipesemise kasuliku või kahjuliku mõju kohta haigustunnuste ilmnemise ajal.[54][55] Uurimistööd on järeldanud, et tsingi manustamine vähem kui 24 tunni jooksul pärast esimeste nohu sümptomite ilmnemist vähendab hea tervisega inimestel nina-neelupõletiku kestust ja ägedust.[33] Uurimistööde suurte erinevuste tõttu on vajalik teha lisauuringuid, et määrata kuidas ja millal on tsingi mõju efektiivne haigusnähtude leevendamisel.[56] C-vitamiini mõju haigusele on hästi uuritud ning selle mõju on positiivne vaid teatud spetsiifilistel tingimustel, milleks on intensiivne füüsiline tegevus külmas keskkonnas.[34][57] Siilkübarate (Echinacea) positiivne mõju haiguse ravil on ebajärjekindel.[58][59] Erinevate siilkübarate mõju on erineva efektiivsusega.[58]

Prognoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaline nohu ei kulge üldjuhul raskete haigusnähtudega ning möödub reeglina ühe nädala jooksul.[2] Tõsisemad komplikatsioonid võivad tekkida eelkõige vanuritel ja väikelastel, kellel esineb immuunsupressioon (organismi vähenenud kaitsevõime haiguste vastu).[60] Nohule võivad järgneda bakteriaalsed infektsioonid, nagu sinusiit, neelupõletik või keskkõrva põletik.[61] Oletatavalt esineb sinusiiti 8% ja keskkõrva põletikku 30% juhtudest.[62]

Epidemioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaline nohu on inimkonna kõige levinum haigus [60] ja sellesse võivad nakatuda kõik inimesed.[15] Täiskasvanud haigestuvad nina-neelupõletikku aasta jooksul tavaliselt kaks kuni viis korda,[2][3] lapsed võivad nakatuda kuus kuni kümme korda (koolilapsed isegi kuni 12 korda).[36]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebersi papüürusel on kirjeldatud tavalise nohu haigustunnuseid.

Tavaline nohu on inimkonnaga kaasas käinud antiikajast saadik, kuid haiguse tekitajad identifitseeriti alles 1950. aastatel.[63] Nina-neelupõletiku sümptomeid on kirjeldatud Ebersi papüürusel, vanimal säilinud meditsiini kajastaval tekstil, mis kirjutati ligikaudu aastal 1550 e.m.a.[64] Hippokrates kirjeldas tavalist nohu 5. sajandil e.m.a. Benjamin Franklin oletas, et haigus levib inimestelt inimestele, kui nad viibivad üksteise lähedal kinnistes ruumides.[65] Hiinlased on nina-neelupõletikku ravinud vähemalt viimased 3000 aastat taimest hiina efedra (Ephedra sinica) valmistatud teega. Efedrad sisaldavad pseudoefedriini, mida tänapäeval kasutatakse ninatilkades limaskesta turse vähendamiseks. Kanasuppi on samuti juba pikemat aega peetud heaks nohu ravimiks, selle positiivset mõju on esile tõstnud Pedanius Dioscorides (ca 40–90 m.a.j) ja Maimonides (1135–1204). Kanasupi toimet on tänapäeval teaduslikult tõestatud – nimelt sisaldab kanaliha aminohapet küsteiin, millest on teatud määral abi nina limaskesta turse vähendamisel.[66]

Inglise keelne haiguse nimi common cold võeti kasutusele 16. sajandil, kuna haigustunnused on sarnased külma ilmaga inimestel esinevate nähtudega (nt tilkuv nina).[67]

Mõju majandusele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavalise nohu mõju majandusele on üle maailma sageli alahinnatud.[68] USA-s toimub tavalise nohu tõttu aastas 75–100 miljonit arstivisiiti, mille konservatiivseks maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 7,7 miljardit USA dollarit. Ameeriklased kulutavad 2,9 miljardit dollarit käsimüügiravimite ning lisaks 400 miljonit retseptiravimite ostmiseks, mis leevendavad tavalise nohu sümptomeid. Rohkem kui kolmandikule arstivisiidil käinud inimestele kirjutati välja antibiootikumid, mille sage tarbimine võib tekitada antibiootikumresistentsust.[69] Nohu tõttu puuduvad lapsed koolist 22–189 miljonit koolipäeva ning vanemad peavad töölt puuduma 126 miljonit tööpäeva, et haige lapsega koju jääda. Kui sellele lisada 150 miljonit tööpäeva, mil töötajad on ise nohu tõttu kodus, saab majandus kahju rohkem kui 20 miljardit USA dollarit aastas.[11][69] See moodustab USA tööaja kaost umbes 40%.[70]

Teadusuuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimastel aastatel on viidud läbi mitmete tavalist nohu ravivate antiviraalsete ravimite eeluuringud, kuid 2009. aasta seisuga pole neist kasutuses veel ühtegi.[71] Uurimistöödega on kõige kaugemale jõutud ravimiga pleconaril, mis on näidanud esimestel uuringuetappidel lootustandvaid tulemusi pikornaviiruste tekitatud tavalise nohu sümptomite leevendamisel ja haiguse kestuse lühendamisel.[72]

Marylandi ja Wisconsini Ülikooli teadlased on kaardistanud kõigi tuntud viiruste genoomid, mis kutsuvad esile tavalist nohu.[73]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eccles, lk 24.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Arroll, B (2011 Mar 16). "Common cold.". Clinical evidence 2011 (03). PMID 21406124.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Eccles R (November 2005). "Understanding the symptoms of the common cold and influenza". Lancet Infect Dis 5 (11): 718–25. doi:10.1016/S1473-3099(05)70270-X. PMID 16253889. 
  4. Eccles, lk 129.
  5. Eccles, lk 50.
  6. Eccles, lk 30.
  7. Heikkinen T, Järvinen A (Jaanuar 2003). "The common cold". Lancet 361 (9351): 51–9. doi:10.1016/S0140-6736(03)12162-9. PMID 12517470. 
  8. Goldsobel AB, Chipps BE (Märts 2010). "Cough in the pediatric population". J. Pediatr. 156 (3): 352–358.e1. doi:10.1016/j.jpeds.2009.12.004. PMID 20176183. 
  9. Palmenberg, A. C.; Spiro, D; Kuzmickas, R; Wang, S; Djikeng, A; Rathe, JA; Fraser-Liggett, CM; Liggett, SB (2009). "Sequencing and Analyses of All Known Human Rhinovirus Genomes Reveals Structure and Evolution". Science 324 (5923): 55–9. doi:10.1126/science.1165557. PMID 19213880. 
  10. Eccles, lk 77.
  11. 11,0 11,1 11,2 "Common Cold". National Institute of Allergy and Infectious Diseases. 27. november 2006. Vaadatud 11. juuni 2007. 
  12. Eccles, lk 107.
  13. 13,0 13,1 13,2 editors, Ronald Eccles, Olaf Weber, (2009). Common cold (väljaanne Online-Ausg. ). Basel: Birkhäuser. p. 197. ISBN 9783764398941. 
  14. 14,0 14,1 Eccles, lk 211.
  15. 15,0 15,1 15,2 al.], edited by Arie J. Zuckerman ... [et (2007). Principles and practice of clinical virology (väljaanne 6th ed. ). Hoboken, N.J.: Wiley. p. 496. ISBN 9780470517994. 
  16. "Questions and answers". Journal of the American Medical Association 278 (3): 256–257. 16. juuli 1997. 
  17. Zuger, Abigail (4. märts 2003). "'You'll Catch Your Death!' An Old Wives' Tale? Well...". The New York Times. 
  18. Mourtzoukou, EG; Falagas, ME (2007 Sep). "Exposure to cold and respiratory tract infections.". The international journal of tuberculosis and lung disease : the official journal of the International Union against Tuberculosis and Lung Disease 11 (9): 938–43. PMID 17705968.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  19. Eccles, lk 79.
  20. 20,0 20,1 Eccles, lk 80.
  21. Eccles, lk 157.
  22. 22,0 22,1 Eccles, lk 78.
  23. Eccles, lk 166.
  24. Cohen S, Doyle WJ, Alper CM, Janicki-Deverts D, Turner RB (Jaanuar 2009). "Sleep Habits and Susceptibility to the Common Cold". Arch. Intern. Med. 169 (1): 62–7. doi:10.1001/archinternmed.2008.505. PMC 2629403. PMID 19139325. 
  25. Eccles, lk 160–165.
  26. 26,0 26,1 Eccles, lk 112.
  27. Eccles, lk 116.
  28. Eccles, lk 122.
  29. 29,0 29,1 Eccles, lk 51–52.
  30. Eccles, lk 209.
  31. Lawrence DM (mai 2009). "Gene studies shed light on rhinovirus diversity". Lancet Infect Dis 9 (5): 278. doi:10.1016/S1473-3099(09)70123-9. 
  32. Jefferson, T; Del Mar, CB, Dooley, L, Ferroni, E, Al-Ansary, LA, Bawazeer, GA, van Driel, ML, Nair, S, Jones, MA, Thorning, S, Conly, JM (2011 Jul 6). "Physical interventions to interrupt or reduce the spread of respiratory viruses.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (7): CD006207. doi:10.1002/14651858.CD006207.pub4. PMID 21735402.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  33. 33,0 33,1 Singh, M; Das, RR (2011 Feb 16). "Zinc for the common cold.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (2): CD001364. doi:10.1002/14651858.CD001364.pub3. PMID 21328251.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  34. 34,0 34,1 Hemilä, Harri; Chalker, Elizabeth; Douglas, Bob; Hemilä, Harri (2007). Hemilä, Harri, toim. "Vitamin C for preventing and treating the common cold". Cochrane database of systematic reviews (3): CD000980. doi:10.1002/14651858.CD000980.pub3. PMID 17636648. 
  35. "Common Cold: Treatments and Drugs". Mayo Clinic. Vaadatud 9. jaanuar 2010. 
  36. 36,0 36,1 36,2 36,3 36,4 Simasek M, Blandino DA (2007). "Treatment of the common cold". American Family Physician 75 (4): 515–20. PMID 17323712. 
  37. Eccles, lk 261.
  38. Kim SY, Chang YJ, Cho HM, Hwang YW, Moon YS (2009). Kim, Soo Young, toim. "Non-steroidal anti-inflammatory drugs for the common cold". Cochrane Database Syst Rev (3): CD006362. doi:10.1002/14651858.CD006362.pub2. PMID 19588387. 
  39. Eccles R (2006). "Efficacy and safety of over-the-counter analgesics in the treatment of common cold and flu". Journal of Clinical Pharmacy and Therapeutics 31 (4): 309–319. doi:10.1111/j.1365-2710.2006.00754.x. PMID 16882099. 
  40. Smith SM, Schroeder K, Fahey T (2008). Smith, Susan M, toim. "Over-the-counter medications for acute cough in children and adults in ambulatory settings". Cochrane Database Syst Rev (1): CD001831. doi:10.1002/14651858.CD001831.pub3. PMID 18253996. 
  41. 41,0 41,1 Shefrin AE, Goldman RD (November 2009). "Use of over-the-counter cough and cold medications in children". Can Fam Physician 55 (11): 1081–3. PMC 2776795. PMID 19910592. 
  42. Vassilev, ZP; Kabadi, S, Villa, R (2010 Mar). "Safety and efficacy of over-the-counter cough and cold medicines for use in children.". Expert opinion on drug safety 9 (2): 233–42. doi:10.1517/14740330903496410. PMID 20001764.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  43. Eccles, lk 246.
  44. Taverner D, Latte J (2007). Latte, G. Jenny, toim. "Nasal decongestants for the common cold". Cochrane Database Syst Rev (1): CD001953. doi:10.1002/14651858.CD001953.pub3. PMID 17253470. 
  45. Albalawi, ZH; Othman, SS, Alfaleh, K (2011 Jul 6). "Intranasal ipratropium bromide for the common cold.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (7): CD008231. doi:10.1002/14651858.CD008231.pub2. PMID 21735425.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  46. Pratter, MR (2006 Jan). "Cough and the common cold: ACCP evidence-based clinical practice guidelines.". Chest 129 (1 Suppl): 72S–74S. doi:10.1378/chest.129.1_suppl.72S. PMID 16428695.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  47. Guppy, MP; Mickan, SM, Del Mar, CB, Thorning, S, Rack, A (2011 Feb 16). "Advising patients to increase fluid intake for treating acute respiratory infections.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (2): CD004419. doi:10.1002/14651858.CD004419.pub3. PMID 21328268.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  48. Singh, M; Singh, M (2011 May 11). "Heated, humidified air for the common cold.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (5): CD001728. doi:10.1002/14651858.CD001728.pub4. PMID 21563130.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  49. Paul IM, Beiler JS, King TS, Clapp ER, Vallati J, Berlin CM (Detsember 2010). "Vapor rub, petrolatum, and no treatment for children with nocturnal cough and cold symptoms". Pediatrics 126 (6): 1092–9. doi:10.1542/peds.2010-1601. PMID 21059712. 
  50. 50,0 50,1 Arroll B, Kenealy T (2005). Arroll, Bruce, toim. "Antibiotics for the common cold and acute purulent rhinitis". Cochrane Database Syst Rev (3): CD000247. doi:10.1002/14651858.CD000247.pub2. PMID 16034850. 
  51. Eccles, lk 238.
  52. Eccles, lk 234.
  53. Eccles, lk 218.
  54. Oduwole, O; Meremikwu, MM, Oyo-Ita, A, Udoh, EE (2010 Jan 20). "Honey for acute cough in children.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (1): CD007094. doi:10.1002/14651858.CD007094.pub2. PMID 20091616.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  55. Kassel, JC; King, D, Spurling, GK (2010 Mar 17). "Saline nasal irrigation for acute upper respiratory tract infections.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (3): CD006821. doi:10.1002/14651858.CD006821.pub2. PMID 20238351.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  56. "Zinc for the common cold - Health News - NHS Choices". nhs.uk. 2012 [last update]. Vaadatud 24. veebruar 2012. "In this review, there was a high level of heterogeneity between the studies that were pooled to determine the effect of zinc on the duration of cold symptoms. This may suggest that it was inappropriate to pool them. It certainly makes this particular finding less conclusive."  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  57. Heiner, Kathryn A; Hart, Ann Marie; Martin, Linda Gore; Rubio-Wallace, Sherrie (2009). "Examining the evidence for the use of vitamin C in the prophylaxis and treatment of the common cold". Journal of the American Academy of Nurse Practitioners 21 (5): 295–300. doi:10.1111/j.1745-7599.2009.00409.x. PMID 19432914. 
  58. 58,0 58,1 Linde K, Barrett B, Wölkart K, Bauer R, Melchart D (2006). Linde, Klaus, toim. "Echinacea for preventing and treating the common cold". Cochrane Database Syst Rev (1): CD000530. doi:10.1002/14651858.CD000530.pub2. PMID 16437427. 
  59. Sachin A Shah, Stephen Sander, C Michael White, Mike Rinaldi, Craig I Coleman (2007). "Evaluation of echinacea for the prevention and treatment of the common cold: a meta-analysis". The Lancet Infectious Diseases 7 (7): 473–480. doi:10.1016/S1473-3099(07)70160-3. PMID 17597571. 
  60. 60,0 60,1 Eccles, lk 1.
  61. Eccles, lk 76.
  62. Eccles, lk 90.
  63. Eccles, lk 3.
  64. Eccles, lk 6.
  65. Kee, Malesky (2010). All Facts Considered: The Essential Library of Inessential Knowledge. Wiley. p. 288. ISBN 978-0470559659. 
  66. "Common cold: The centuries-old battle against the sniffles".. www.bbc.co.uk. Kasutatud 21.03.2012. (inglise)
  67. "Cold". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 12. jaanuar 2008. 
  68. Eccles, lk 90.
  69. 69,0 69,1 Fendrick AM, Monto AS, Nightengale B, Sarnes M (2003). "The economic burden of non-influenza-related viral respiratory tract infection in the United States". Arch. Intern. Med. 163 (4): 487–94. doi:10.1001/archinte.163.4.487. PMID 12588210. 
  70. Kirkpatrick GL (Detsember 1996). "The common cold". Prim. Care 23 (4): 657–75. doi:10.1016/S0095-4543(05)70355-9. PMID 8890137. 
  71. Eccles, lk 218.
  72. Eccles, lk 226.
  73. "Genetic map of cold virus a step toward cure, scientists say". Val Willingham (CNN). Märts 2009. Vaadatud 28. aprill 2009. 

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]