Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükiväepataljon
Suurtükiväepataljoni embleem, kiri endiselt Suurtükiväegrupp
Tegev	16. jaanuar 1917 – 17. juuni 1940 20. märts 1998 – ...
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti Kaitsevägi
Haru	Eesti maavägi
Liik	Suurtükivägi
Ülesanne	Rahuajal: Reservallüksuste koolitamine Sõjaajal: Suurtükiväepataljonide formeerimine väekoondistele
Suurus	Pataljon
Osa	Kirde KRK
Garnison/Staap	Tapa
Deviis	Kindel surmani rahva vabaduse ja iseseisvuse kaitsel
Tähtpäevad	16. jaanuar, 20. märts
Ülemad
Praegune ülem	kolonelleitnant Kaarel Mäesalu
Märkimisväärsed ülemad	Rudolf Krupp, Rein Luhaväli

Suurtükiväepataljon (endine Suurtükiväegrupp) on Eesti Kaitseväe Maaväe suurtükiväeüksus.

Suurtükiväepataljon paikneb Tapal Tapa sõjaväelinnakus ja kuulub Kirde kaitseringkonna alluvusse.

Pataljoni ülem on kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Koosseis

Pataljoni koosseisus on:

• staap,
• suurtükiväekool
• kaks patareid.

Enamuse koosseisust moodustavad ajateenijad, keda on sõltuvalt aastakäigust 200–300. Neile lisandub 20–30 ohvitseri ja kaadriallohvitseri. Kaadri ja reservväelaste baasil formeeritakse sõjaajal vajalik arv suurtükiväepataljone.

Väljaõpe ja tegevus

Pataljoni rahuaegseks põhiülesandeks on suurtükiväe alane väljaõpe. Peamiselt õpetatakse välja ajateenijatest reservväelasi ja korraldatakse reservõppekogunemisi reservväelastele.

Ajateenija väljaõppe üldine ülesehitus

1. Sõduri baaskursus - 10 nädalat (ühtne kõigile Kaitseväe ajateenijatele), õpitakse sõduri põhioskusi ja teadmisi ning harjutakse teenistusega üksuses. Väljalubasid ei anta.
2. Erialakursus - valikuliselt õpetatavad erialad on:
   1. relvasüsteemi õpe;
   2. laskeandmete arvestamine (valitakse tavaliselt andekamad ajateenijad, kelle tulemus riigieksamil on reaalainetes vähemalt 75 p);
   3. topogeodeetiline mõõdistamine (valitakse tavaliselt andekamad ajateenijad, kelle tulemus riigieksamil on reaalainetes vähemalt 75 p);
   4. raadioside ja traatside;
   5. meteoroloogia;
   6. väliköök (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
   7. tehnika ja relvade remont (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
   8. varustamine...;
   9. meditsiin;
   10. B-, C-, CE- kategooria sõidukijuhi õpe (eelvõtmisega 11-kuune teenistus).
3. Jao- või meeskonnakursus - õpitakse tegutsema jao või meeskonnana oma erialal.
4. Rühmakursus - õpitakse tegutsema rühmana.
5. Patareikursus - õpitakse tegutsema patarei koosseisus ja toimuvad pataljoniharjutused.

Nooremallohvitseride ja reservohvitseride väljaõpe

Lisaks tavapärasele väljaõppele on ajateenijatel-allohvitseridel:

1. Nooremallohvitseri baaskursus - 6 nädalat (ühtne kõigile ajateenijatele-nooremallohvitseridele)
2. Nooremallohvitseri erialakursus - 7 nädalat.

Parimatest ja haritumatest nooremallohvitserikursuse lõpetanutest valitakse välja aspirandid (reservohvitseri kandidaadid), kes suunatakse reservrühmaülema baaskursusele Kaitseväe Lahingukooli. Pärast naasmist praktiseerivad aspirandid ohvitseri ametikohtadel oma sõjaaja ülesannetes.

Õppused

Igal aastal toimuvad kevadel lahinglaskmised haubitsatest. Lisaks toimub väljaõppe käigus lahinglaskmine käsitulirelvadest. Kevadel toimuvad pataljoniõppused ja osaletakse Maaväe õppusel Kevadtorm.

Reservväelastele toimuvad oskuste meeldetuletamiseks reservõppekogunemised, mille käigus viiakse läbi ka lahinglaskmisi.

Relvastus ja varustus

Väljaõppes kasutatakse erinevaid relvasüsteeme:

• FH-70
• D-30
• H61-37

Sõidukitest on kasutusel põhiliselt:

• MAN mil gl
• Mercedes-Benz UNIMOG
• Mercedes-Benz G-klass

Traditsioonid

Suurtükiväepataljonis on kombeks tähistada detsembrikuus suurtükiväelaste kaitsepühaku Püha Barbara päeva. Nooremallohvitseride allohvitseriks ristimine toimub Rakvere linnuses. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele korraldatakse kord aastas suurtükiväelist kutsevõistlust "Põhisuund".

Ajalugu

Asutamine

Pataljoni asutamiseks loetakse 1. Eesti suurtükiväe brigaadi asutamist.

1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana gregoriuse kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr. 251 1-le Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas: "Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk - olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel." 16. jaanuaril 1918 (vana gregoriuse kalendri järgi 03.01) sai alampolkovnik Andres Larka Ülemkomiteelt ettekirjutise nr. 62, sõita Haapsallu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist. 1-se Eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks perioodiks: 13.12.1917 - 22.02.1918 ja 24.02.1918 - 05.03.1918. Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse Eesti tööliste ja sõjaväelaste täidesaatev komitee, teisel Saksa okupatsioonivõimud.

Tegevus Vabadussõjas

Vabadussõjas loetakse üksuse järglaseks 1. suurtükiväepolku.

 Pikemalt artiklis 1. Suurtükiväepolk

13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1. - 6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi õnneks peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid.

Esimesena jõudis Sonda juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste seljataha, põhjustades nendes pahameelt. Polgu 2. patarei alamkapten J. Tõnissoni juhtimisel jõudis rindele 14. detsembril Rakvere juures. 1. suurtükiväepolgu 1., 2., 3. ja 6. patarei saadeti Viru rindele, 4. ja 5. aga Lõunaridele, kus jäid hiljem juba teiste formeeritud suurtükiväeüksuste alluvusse.

1. polgu väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul.

Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.

1920–1940

 Pikemalt artiklis 1. Suurtükiväegrupp

Peale rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1. suurtükiväegrupi (endine divisjon) koosseisu väljapatareid 1, 2, 3 ja 17. Hiljem formeeriti väeosa 1. Suurtükiväepolguks ja 1920. a juunis väeosaga liidetud "Kindluse suurtükiväe 1. grupp" nimetati 2. suurtükiväegrupiks. 1920. a juunis nimetati 1. suurtükiväe polk ümber “1. Välja Suurtükiväe Divisjoniks“, kuid 1. jaanuaril 1921 nimetati taas 1. suurtükiväe polguks. 1922. a. novembris sai suurtükiväepolk nime "1. Välja Suurtükiväe Rügement."

1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” 1. Diviisi alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud lahinguvalmiduses piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928. a. annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.

Grupi koosseis 01.09.1939:

• staap
• spetsialistide komando
• 1. patarei - kergekahuripatarei 4 x 76mm vene kahur mudel 1902
• 2. patarei - kergekahuripatarei (ka õppepatarei) 4 x 76mm vene kahur mudel 1902
• 3. patarei - kergekahuripatarei 4 x 76mm vene kahur mudel 1902; varem 114mm inglise kergehaubits
• 4. patarei - raskehaubitsapatarei 2 x 150mm saksa raskehaubits (Olginas).

Kokku oli rahuaegses koosseisus ette nähtud 413 sõjaväelast, neist 24 ohvitseri. Reaalselt oli septembri lõpul 1939 siiski rivis 314 sõjaväelast, neist 16 ohvitseri.

1940. a üksus senisel kujul likvideeriti. Suurem osa varast ja relvastusest arvati Punaarmee koosseisu, kus see Loode-Venemaal 1941. a. lahingutegevuses hävines.

Taasasutamine

1997/1998 kinkis Soome Vabariik Eestile 1 pataljoni jagu suurtükiväerelvi H61-37 koos varustusega. Väeosa taasasutati kaitseväes Vabariigi Valitsuse otsusega 20.03.1998 Tapal ja kandis esialgset nimetust (1.) Suurtükiväegrupp. Esimesed ajateenijad suurtükiväelased võeti teenistusse aprillis 1998. Kuni 2002.a oldi sunnitud kaudtulelaskmisi läbi viima Soomes, sest kodumaal puudus korralik polügoon. Otselaskmisi saadi läbi viia Eestis. Esmesed kaudtulelaskmised viidi Eestis läbi 2004 Sirgalas.

2003-2004 hangiti 120 miljoni EEK eest Saksamaalt FH-70 suurtükiväepataljoni relvad koos varustuse ja tehnikaga. 2004. a algul liideti Suurtükiväegrupp Tapa Väljaõppekeskuse koosseisu, mis hiljem nimetati ümber Kirde Kaitseringkonnaks.

Alates jaanuarist 2009 on väeosa nimi Suurtükiväepataljon.

Vaata ka

• Suurtükivägi
• Suurtükiväepataljon
• Suurtükk

Välislingid

Esitlused

• Suurtükiväepataljon kaitseväe kodulehel
• Suurtükiväegrupi video 2007
• Lahinglaskmised kevadel 2008

Kajastused

• ERR uudised: Suurtükiväepataljoni lahinglaskmised 2009
• ERR uudised: Suurtükiväegrupi esimesed laskmised keskpolügoonil 2007
• mil.ee: Esimene laskmine 155mm haubitsatest Sirgalas 2004
• mil.ee: Lahinglaskmised Soome Vabariigis 2002
• mil.ee: Lahinglaskmised Soomes Vabariigis 2000
• Õhtuleht: Soome kinkis kahureid
• Õhtuleht: Soome tarnib Eestile suurtükke

Kirjandus

• Toe Nõmm. Eesti suurtükivägi 1918-1940. Relvastus ja ülesehitus. // Laidoneri muuseumi aastaraamat 2004 (4.). Laidoneri Muuseum, 2005