FH-70

Allikas: Vikipeedia
FH-70 vedukmasina haakes Jaapanis

155mm välihaubits FH-70 (FH 155-1) on Saksa-Inglise-Itaalia koostööprojektina valmistatud veetav abimootoriga keskmine välihaubits.

Taktikalis-tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaliiber: 155 mm
  • Raua pikkus: 39 kaliibrit
  • Raua keerme samm: 20 kaliibrit
  • Maksimaalne laskekaugus: 24 km
  • Kaal: 9,8 t
  • Laskesektor: +/– 450 tuhandikku
  • Tõstenurk: +1250 tuhandikku
  • Pikkus rännakasendis: 9,8 m
  • Laius rännakasendis: 3 m
  • Pikkus laskeasendis: 12,4 m
  • Laskekiirus: 6 l/min
  • Mürsu kaal: umbes 45 kg
  • Mürsu maksimaalne algkiirus: 827 m/s
  • Laengud: 2., 3.-7. ja 8.
  • Abimootori võimsus: 55 kW
  • Elektrisüsteem: 24 V
  • Maksimaalne kiirus abimootoriga: 15 km/h
  • Maksimaalne pukseerimiskiirus maanteel: 80 km/h
  • Standardveduk: Taktikaline veoauto MAN 4620 6x6 spetsiaalsisustusega
  • Meeskond 1 allohvitser + 7 sõdurit

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

FH-70 on teiste abimootoriga välihaubitsatega võrreldes kerge.

Relva on tänu abimootorile (VW tööstusmootor) mugav kasutada. Abimootrit saab kasutada laskeasendisse seadmisel ja iseseisval manööverdamisel. Relvasüsteemi seadmine rännakasendist laskeasendisse abimootori abil võtab aega paar minutit. Mootori rikke korral on võimalik haubitsaga tegutseda ka manuaalselt. Mootoriplokk on vajadusel hõlpsalt lafetist eraldatav ja vahetatav.

Haubits kasutab hülsita laenguid, mis initseeritakse luku sees oleva süütekapsliga. Laadimist hõlbustavad laskmise käigus töötav poolautomaatne mürsulaadimismehhanism ja samas automaatselt avanev vertikaalne kiillukk.

Sihtimiseks kasutatakse panoraamsihikut ja kollimaatorit või suunatähiseid. Otselaskmiseks saab kasutada teleskoopsihikut. Sihikutel on sisseehitatud radioaktiivne valgusallikas. Positsioonil suunamiseks kasutatakse kas bussooli või güroskoopi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välihaubits FH-70 projekteeriti ja valmistati Saksamaa (Rheinmetall), Inglismaa ja Itaalia koostööprojektina 1970. aastate algul. Tegemist oli esmakordse kolmik-projektiga Euroopas NATO ajaloos.

Esimesed seeriarelvad anti üle 13. oktoobril 1978 Bundeswehr´i 51. välisuurtükiväepataljonile. Seeriatootmine lõpetati Saksamaal 1981. Kokku toodeti Euroopas 446 seda tüüpi haubitsat. Tänaseks on enamus relvastusest maha võetud. Samuti on FH-70 valmistatud litsensi alusel Jaapanis.


Kasutavad riigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaseid relvasüsteeme[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välised lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]