MAN mil gl

Allikas: Vikipeedia
MAN 464 (10 t mil gl) Saksamaal laskemoona vedamas (51. suurtükiväeluurepataljon Idar-Oberstein)
MAN 452 (7 t mil gl) Saksamaa päästeteenistuse modifikatsioonina (THW)
MAN 451 (5t mil gl)

MAN mil gl (mil gl - militarisiert geländegängig - militaarne maastikuläbivusega) on Saksamaa autotootja MAN SE taktikaliste veoautode seeria.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1964 otsustati Saksamaal uuendada armeeveokite parki, töötades välja uued ja nõuetekohased 2-, 3- ja 4-teljelised maastikuveki. Ülesande mahukuse tõttu moodustas Liidu Kaitsetehnika ja Arenduse Amet (Bundesamt für Wehrtechnik und Beschaffung - BWB) vastava ühenduse, kuhu kaasati ettevõtteid.

12. augustil 1964 pandi paika nõuded uuele teise põlvkonna taktikalisele veokile. Hiljem neid nõudeid vähendati seoses NATO standardite kasutuselevõtuga ja seeriatootmise kallidusega. Näiteks kaotati ujuvuse ja mitut sorti kütusega töötamise nõue. Kokkuvõttes valmisid masinad, mis pidid suutma järgneda ratas- ja roomiklahingutehnikale maastikul ja läbida 1,2 m sügavusi veekogusid. 1975 kirjutati Bundeswehri ja MAN-i vahel alla tellimusleping esimestele uuete masinatele, mis saabusid tehasest 1976. Esimesed valminud masinad olid 10-tonnise kandevõimega.

7t veok on osalenud näiteks Paris-Dakari rallil.

Hiljem on uuendusena valminud kolmanda põlvkonna veokid, mis sarnanevad teise põlvkonna omadele, kuid uuendatud on seadmeid ja funktsionaalsust.

Põhitüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhilised mil gl taktikaliste veoautode seeria keretüübid on:

  • MAN 5t mil gl - MAN 4510 - 5 t kandevõimega, 4×4
    • MAN 4610 - varustatud vintsiga
  • MAN 7t mil gl - MAN 4520 - 7 t kandevõimega, 6×6
    • MAN 4620 - varustatud vintsiga
    • MAN 4530 - spetsiaalraam kallurile, raketiheitjale, miinilaoturi vedukile.
    • MAN 4550 - pikendatud raamiga ja vintsiga pontoonile või mootorpaadile
  • MAN 10t mil gl - MAN 4540 - 10 t kandevõimega, vintsiga, 8×8
    • MAN 4640 - 1t laadimiskraanaga kasti keskel vasakul
  • MAN 15t mil gl - 15 t kandevõimega 8×8 (3. põlvkond)

Kasutusel on ka tüübinimetuse 4-numbriline kuju, kus viimane nr on "0". Tüübinimetuse numbritega algab ka vastava masina WIN-kood.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhiandmed (2. põlvkonna masinad)

  • Mootori tüüp: õhkjahutusega, otsesissepritsega, turbolaaduriga diiselmootor
  • Silindrite arv ja asetus: V8
  • Töömaht: 12,763 cm³
  • Võimsus: 320 hj (253 kW) @ 2650 p/min.
  • Akud: 12 V x 4; 125 Ah (24V)
  • Käigud: 6 edasi + 1 tagasi
  • Kliirens: 415 mm
  • Kütusepaak: 270 ltr
  • Õli: 33 ltr
  • Kiirus: 90 km/h
  • Laius küljepeegliteta: 2500 - 3100 mm
  • Kõrgus kabiini katuseni: 2884 mm / tendiga: 3517 mm
  • Läbitava veekogu sügavus: 1200 mm


Andmete erinevused tüüpide kaupa

Näitaja / Tüüp 451 (5 t) 452 (7 t) 454 (10 t)
Täismass kg 14 460 18 500 24 200
Kogupikkus mm 8 015 8 615 10 115
Veokasti mõõdud mm 5 010 x 2 376 5 610 x 2 376 7 110 x 2 376
Kütusekulu ~ltr/100 km 40 45 50

Tehniline kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

MAN mil gl seeria kabiini sisevaade
MAN mil gl seeria NATO standard-haakekonks

Mil gl seeria veokid on eriliste mugavusteta, kuid lihtsa ja üsna töökindla ehitusega. Maastikuläbivus on hea (sõltuvalt rehvimustrist) ja läbivust saab suurendada 4 rattaketiga.

Kõigil 2. põlvkonna mudelitel on reeglina sama jõuseade: õhkjahutusega, otsesissepritsega ja turbolaaduriga 12,8cm³ V8 320 hj diiselmootor. Kütusepaak mahutab 270 ltr (+ reserv). Autodel on pidev tagavedu, lülitatav esisild või -sillad ja tagasildade diferentsiaali lukk. Teise põlvkonna veokitel on poolautomaatne käigukast konverter-siduriga, mis võimaldab automaatselt ühe käiguvahetuse vastavalt veojõu tugevuse muutusele.

3-kohalisel kabiinil on katuseluuk, mille kohale saab kinnitada 7,62mm kuulipilduja pöördlafeti. Katuse külgmised nurgad-servad on "lõigatud", mahtumaks Euroopa raudteeveo gabariitidesse. Samuti on presendiraam alumisse asendisse lastav. Kabiini kütmine ja õhutus toimub diiselpuhuri abil, millega on 15-minutilise ettevalmistuse järel võimalik teha ka mootori eelsoojendust. Olemas on avatavad õhusissevooluavad otse väljast. Kui kabiini kõrvalistujate seljatugi üles keerata ja kinnitada, saab kabiinis magada 1-2 inimest. Lisaks tavatuledele on masinatel standardsed lahingtuled ehk maskeeritud tuled.

Vintsiga autode raami parempoolsele küljele paigaldatud Rotzler vintsi tõmbetugevus on 5 t ja trossi saab suunata piki raami nii ette, kui taha. 10 t autol on varuroolivõimendi, mis saab sõidu ajal ülekande võlliga otse vahekastist. Kui auto mootor sõidu ajal ootamatult seiskub, on võimalik hõlpsalt rooli keerata kuni masina peatumiseni. Selle masina erisuseks on kohapeal seistes või aeglaselt sõites armatuurpaneelil pidevalt põlev roolivõimendi hoiatustuli. Samuti on 10t autol tagumine udutuli.

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Saksamaa
  • Inglismaa
  • Kanada
  • Austria
  • Kreeka
  • Luksemburg
  • Eesti

Kasutus Eesti kaitsejõududes[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003 saabus Eestisse esimene partii Saksamaalt ostetud 155mm suurtükiväepataljoni tehnikat, sealhulgas mõned MAN 4620 veoautod. Hiljem on masinaid kümnete kaupa juurde ostetud. Kasutusel on 3- ja 4-teljelised mudelid vintsiga ja vintsita. Masinate koguarv kaitseväes küünib üle 100 ja neid kasutatakse erinevates ülesannetes. MAN 4620 veoautosid on Eestis ka soomustatud kasutamiseks Afganistanis ja mujal kriisikolletes.

Kaitseväele on muretsetud ka üksikuid 3. põlvkonna mil gl veoautosid.