Suur-Soome idee

Allikas: Vikipeedia
Suur-Soome moodustamiseks Soomele lisatavad alad.
sinakashall – Ida-Karjala
tumesinine – Eesti ja Ingerimaa
roheline – osa Finnmargist
lilla – osa Tornio jõe orust
Soome piirid on kaardil kujutatud nii Tartu rahulepingu 1920 kui Pariisi rahulepingu 1947 järgselt.

Suur-Soome (soome keeles: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas Euroopa rahvusluse Soome vormi enne Teist maailmasõda. Selle järgi pidid ühinema Soome, teised soomlaste, sealhulgas ingerisoomlaste asualad ning eestlaste ja kveenide asualad. Suur-Soome idee kaotas populaarsuse ning mõju 1917. aastal ning kaotas poolehoiu pärast Jätkusõda ning Teist maailmasõda. Suur-Soome ideed kandis ja levitas aastail 19221944 tegutsenud Akadeemiline Karjala Selts (Akateeminen Karjala-Seura).

Suur-Soome idee populaarseim versioon oli ühendada Soomega piirnevad alad, kus elasid soomlased ja karjalased. Mõned idee pooldajad lisasid ka Ingerimaa, Eesti, Põhja-Finnmargi ja Tornio jõe oru.

Mõnedes utoopilistes või naljatavates nägemustes taheti ühendada kogu ala Põhjalahest kuni Uurali mäestikuni ning ka kaugemad Lääne-Siberi alad, kus soome-ugri keelte kõnelejad elavad ka tänapäeval.

Suur-Soome ideed on kasutanud 1930ndatel Venemaa eriteenistused soome-ugri vähemuste haritlaste vastastes protsessides süüdistuste fabritseerimiseks, näiteks udmurdi kirjanik Kuzebai Gerd mõisteti süüdi ja represseeriti selliste süüdistuste alusel. Venemaa ajakirjanduses viidatakse Suur-Soome ideele tänapäevalgi, radikaalid on seda tarvitanud soome-ugri ohu tõestamiseks.

Suur-Soome idee pooldaja Eestis oli Konstantin Päts, kes tegi korduvalt ettepanekuid Eesti-Soome ühisriigi loomiseks.

Jätkusõjas vallutas Soome 1941 aasta oktoobri alguseks Petroskoi. Algas Karjala soomestamine (Юкка Куломаа... lk 185,235). Slaavlaste tarvis rajati 6 koonduslaagrit, linna uueks nimeks sai kapten Eino Leskineni ettepanekul Äänislinna.1942. aasta aprillis tähistas seal Akadeemiline Karjala Selts oma 20-aastast juubelit. Osales üle 300 noore ohvitseri, kelle idee oli ühendada Soomega Ida-Karjala ja ka kõik sugulusrahvad. Peale okupantide taganemist 27.juunil, 1944, kannab linna oma ajaloolist nimekuju (Peetritehas) Petrozavodsk ja vaibus Suur-Soome idee (Юкка Куломаа... lk 197,201,226).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aleksander Kaasik "Vabaduse mõtteis Karjalas." ISBN 978-9949-30-997-9
  • Jukka Kulomaa”Äänislinna: Petroskoin suomalaismiehityksen vuodet 1941-1944.” SHS Helsinki, 1989
  • Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска."Verso" Петрозаводск, 2006

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjad 20. sajandi alguses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal, Oktoobrirevolutsiooni ja Vene kodusõda, peeti Soomest idapoole jäänuid soomeugrilaste poolt asustatud alasid ebastabiilseteks ning rahvuslikku aktivismi soosivateks. Mõned Soome vabatahtlikud viisid läbi operatsioone Venemaa territooriumil. Neid tegevusi ja Soome vabatahtlike osavõttu Eesti Vabadussõjas (1918-1920) nimetatakse Soome ajaloos kui heimosodat (hõimusõjad).