Roman Matsov

Allikas: Vikipeedia

Roman Matsov (27. aprill 1917 Peterburi24. august 2001) oli baltisaksa päritoluga eesti dirigent. [1]

Teda on vääristatud Eesti NSV teenelise kunstniku (1954) ja Eesti NSV rahvakunstniku aunimetusega (1967) ja Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga (2001).

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roman Matsov lõpetas Tallinna Konservatooriumi aastal 1940 klaveri ja viiuli erialal ja täiendas Berliinis ja Leningradi konservatooriumis dirigeerimisoskusi. Ta võitis 1946. aastal NSV Liidu noorte dirigentide konkursil Leningradis II preemia.

Aastail 1938–1940 oli Matsov Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestri viiuldaja.

Teise maailmasõja ajal juhatas Matsov Jaroslavlis Venemaa tagalasse evakueerunud eesti muusikuist moodustatud sümfooniaorkestrit ning sügisest 1944 asus juhatama sümfooniaorkestrit Tallinna ringhäälingu juures; töö raadioorkestri juures kestis aastani 1988.

Aastast 1947 kuni elu lõpuni oli Roman Matsov Tallinna Riikliku Konservatooriumi (hiljem Eesti Muusikaakadeemia) õppejõud (aastast 1977 professor) orkestri dirigeerimise ja kammeransambli erialadel. Tema õpilasi: Peeter Lilje, Tõnu Kaljuste jpt.

Aastail 19501963 oli Matsov Tallinna ringhäälingu sümfooniaorkestri (ERSO) peadirigent.

Muusikalised saavutused ja pärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matsov on tutvustanud eesti muusikat nii Eestis, NSV Liidus kui välismaal (Rumeenias, Saksamaal jm).

Hoolimata sovetliku repertuaaripoliitika Lääne-vastastest suunistest, õnnestus tal tuua publikuni mitmete klassikute, nagu Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli, Wolfgang Amadeus Mozarti, Ludwig van Beethoveni ja Franz Schuberti, vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Ka paljud Igor Stravinski, Arnold Schönbergi, Anton Weberni, Carl Orffi ja teiste 20. sajandi heliloojate teosed kõlasid siinpool esmakordselt just tema käe all.

Koostöö Šostakovitšiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tihe läbikäimine vene helilooja Dmitri Šostakovitšiga võimaldas sageli tolle teoste teist või kolmandat ettekandmist Tallinnas. Matsovist sai Šostakovitši pärandi varjaja ning hoidja. Kui Šostakovitš Stalini tahtel sattus ideoloogilisse ebasoosingusse, püüti tema loomepärandit säilitada niiviisi, et pärast teoste esiettekandeid Moskvas või Leningradis salvestas Matsov need Eestis ka siinse orkestriga. Šostakovitš arvestas oma tööde "kalevi alla" panemise võimalusega, misjärel jääks neist alles vähemalt koopia Tallinnas.

Matsovi arhiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dirigent Matsovist järele jäänud arhiiv sisaldab seega rohkesti Šostakovitši pärandiga seotud väärtuslikke dokumente. Tema arhiivis leidub samuti eesti helilooja Heimar Ilvese sümfooniaid, mida pole kunagi avalikult esitatud. Nõukogude ajal eemaldati Ilves Tallinna konservatooriumist religioossete vaadete tõttu ning ta elas äärmises vaesuses.

Arhiivi valdaja on Roman Matsovi Moskvas elav poeg Mark Matsov (sündinud 1943), kes on ajakirjanik ja stsenarist.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]