Richard Lessel
| Richard Vilhelm Paul Lessel | |
 |
|
| Nimi | Richard Vilhelm Paul Lessel |
| Sündinud | 28. juuni, 1884 Kunda-Malla vald, Eesti |
| Surnud | pärast 1960 Saksamaa? |
| Teenistused | Eesti Rahvavägi 1918–1934 |
| Auaste | Major |
| Sõjad/lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist I/3 |
Richard Vilhelm Paul Lessel VR I/3 (28. juuni 1884 Kunda-Malla vald – surma aeg teadmata, elas 1960 Saksamaal[1]) oli Eesti sõjaväelane, major.
Sündis 28. juunil 1884 Virumaal Kunda-Malla vallas. Sai üldhariduse Tallinna Reaalkoolis.[2]
Alates 1904. aastast[3] jalaväe reservlipnik, teenis suure osa Esimesest maailmasõjast Tallinnas politseiametnikuna. Mobiliseeriti 1916. aasta mais ja määrati teenima Peeter Suure merekindluse suurtükiväepolku.[4]
Saabus 25. veebruaril 1918 1. Eesti suurtükiväebrigaadi,[5] kus määrati 4. patarei ülemaks[6] ning ülendati sama aasta 25. märtsil leitnandiks.[7]
Nimetati Eesti Vabadussõja puhkedes esmalt 1. suurtükiväepolgu majandusülemaks ja kuu hiljem sama polgu patarei nr. 6 ülemaks.[4] Alustas patarei formeerimist Tallinnas 20. detsembril 1918. Patarei sõitis 5. jaanuaril 1919 Paidesse, kust liikus lahingutega Petseri suunas, tegutsedes koos 2. ja 7. jalaväepolguga.[8] 18. veebruaril 1919 [9] viidi patarei 2. suurtükiväepolku, kus see nimetati ümber välipatareiks nr. 12. Pärast Vabadussõda patarei likvideeriti.[8]
Ülendati 7. jaanuaril 1920 alamkapteniks[10] ja 8. aprillil 1921 "kiiduväärt teenistuse ja väljateenitud aja eest" kapteniks.[11] Autasustati Vabadussõjas üles näidatud sõjaliste teenete eest Vabadusristi I liigi 3. järguga.[12]
Ülendati 22. veebruaril 1924 majoriks[13] ning nimetati 1926. aastal Suurtükiväe polügoni ülemaks.[14]
Vabastati 17. märtsil 1934 tervislikel põhjustel tegevteenistusest.[15]
Anti 15. aprillil 1936 sõjaringkonnakohtu alla[16] süüdistatuna riigi raha omastamises aastatel 1929–1933.[17]
Auastmed [muuda]
- 1904 – reservlipnik
- ? – alamleitnant
- 1918 – leitnant
- 1920 – alamkapten
- 1921 – kapten
- 1924 – major
Tunnustused [muuda]
- Vabadusrist I/3 (2. november 1921)
Viited [muuda]
- ↑ Andres Pulver: Kuhu nad jäid? Virumaa Teataja, 16. märts 2009
- ↑ Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 244
- ↑ Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 212
- ↑ 4,0 4,1 Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 98
- ↑ Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 25
- ↑ Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 26
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ 8,0 8,1 Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 31
- ↑ Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 32
- ↑ Laidoner, J: Ülendused. Wäljawõtted käskudest Wabariigi sõjawägedele. Sõdur. 1920, nr 2, lk 2
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940..
- ↑ Arhiivi infosüsteem
